Valgamaal asuva Eesti ühe suurima lambafarmi Kopra Karjamõis loomi käisid hiljuti juba mitmendat korda pügamas tõelised professionaalid Uus-Meremaalt: mehed, kellele pole probleem välgukiirusel villast vabastada 600 lammast päevas.

Tõlliste valla lambakasvataja OÜ Kopra Karjamõis osaniku ja tegevjuhi Jüri Koppeli sõnul sai tema koostöö kolme lambapügamises tõelist meistriklassi omava Uus-Meremaa vennaga alguse paar aastat tagasi.

Lisaks Eestile käivad mehed eesotsas aktiivseima, keskmise venna Mattiga villalõikusmasinat välgutamas ka näiteks Lätis, Inglismaal ja USAs.

„Tulemused ja kiirus on super," märkis Jüri Koppel, miks just Uus-Meremaa mehed pügajaks tasub palgata. „Kui 2000 lammast lauta ajan, siis viie päevaga üks mees pügab ära. Saaremaal oli 620 tükki päevas üksi ära püganud – et lumi tuli maha, siis tahtis kiiresti ära teha. Pügab ise nagu masin."

620 ... soh?!

„Ma ise ütlesin ka alguses nii: „soh?!", kui kuulsin," naeris Koppel. „Minu asi on puur täis hoida: 15 tükki sees. Tema pügab ja minut 20 sekundit läheb umbes lamba peale. Uus-Meremaal pidid olema vagunid ees ja seal pidi veel kiiremini käima. Mehed teevad tööd töö pärast, ei joruta."

Poolteist nädalat tagasi läks Kopra Karjamõisal tuntud lambakasvatusmaa meeste abi vaja 1300 talle villast vabastamiseks. Matt ja tema noorem vend olid esimesel päeval hädas tibutava vihmaga ja sestap sai pügatud vaid umbes kolmandik etteantud karjast. Teise päeva õhtul aga loovutas viimane tall meestele oma villa.

Jüri Koppel märkis, et ka Eestis hakkab tekkima mehi, kel lambapügamises osavad käed. Uusmeremaalastega aga ei saa need saja ja 200 lamba päevas pügajad siiski end veel võrrelda.

Lambapügamisel on tükihind ja soodsaim on lambakasvatajale see, kui tal on pügajatele ette anda üle 400 looma. Koostöö tasub Koppeli sõnul ära mõlemale poolele, temal tuleb töö eest maksta ligikaudu 30 krooni lamba pealt.

Loomi on Eesti ühel suurimal lambakasvatajal muide praegu koos talledega 4500. Liha ja villa realiseerimisega Kopra Karjamõisal üldiselt ka praegusel raskel majandusajal muret ei ole, liha puhul eeskätt tänu karja suurusele. Nimelt on ka Saksamaa lihatellijale kasulik, kui ta saab korraga Eestist viia rekkatäie ehk 350 talle. Villa peseb talu ise ära ja toimetab Tartusse tekkide tootmiseks.

Mis puutub koostöösse välismaa lambapügajatega, siis on Jüri Koppeli ainus probleem keelebarjäär. Hädapärased jutud saab siiski aetud.

„Kooli ajal käisin heki taga suitsu tegemas inglise keele tunni ajal," kurdab lambakasvataja tagantjärele vajakajäämisi keelehariduses.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/12/2017 08:59:25