Meenub, kuidas minu järeltulijad olid hämmingus. Nad pidid õpingute raames Tartu Ülikoolis ja Taanis majandusteoorias aru saama tasakaalumudelist, pakkumis- ja nõudluskõverast ja nende nihetest ning mõttelisest konstruktsioonist ceteris paribus (muude tingimuste samaks jäädes, eelduseks inimeste ratsionaalsus).
Üks neist leidis, et selle teooriaga pole reaalses elus midagi peale hakata. Teine küsis teraselt, et mis siis saab, kui inimesed ei käitu ratsionaalselt. 
Juba 2008. aastal esitas lugupeetud professor Igor Gräzin julgelt väite, et majandusteadus pole omaette teadus, vaid psühholoogia üks rakenduslikke alaharusid (https://www.reform.ee/uudised/igor-grazin-muinasjutt-ja-tegelikkus-sl-ohtuleht).
Möödunud sügisel pälviski Nobeli majanduspreemia ameerika ökonomist ja käitumisökonoomika behavioral economics rajaja Richard Thaler, kes oli Barack Obama üks nõunikest. Tema esimeseks õpetajaks oli Daniel Kahneman, kes pälvis Nobeli preemia 2002. aastal. Eesti keeles on saadav tema tähtteos „Kiire ja aeglane mõtlemine.”
Tõsiasi on ilmselt see, et inimesed võivad olla ebaratsionaalsed ja mõnikord teevad ka suisa rumalaid otsuseid. Loen Toidupanga veebilehelt http://www.toidupank.ee/toidu-araviskamine-on-eestis-probleem/, et Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast, mis on 89 miljonit tonni aastas. Eestis raiskavad leibkonnad (42%) rohkem kui jaemüüjad (5%) ja toitlustusasutused (14%).Halloo, mis toimub sõbrad?
Arvan, et väega erinevad mõjurid põhjustavad taolise seisu. Ilmselt teeme irratsionaalseid otsuseid, need on reeglina rumalad. Vaistlikel otsustel on niiöelda lollusemaik juures, sest teatud otsuseid inimene ei kontrolli. Turundajad ja müügiinimesed leiavad, et otsuse eest vastutab otsustaja. Kuid mis saab siis, kui meie peas tekib võltsvaist, mis sisult ennustus või võltsseos? Meenub, kui plaanisin osta sügisel uusi jalanõusid, sest pakkumises oli odavaid ja vingeid käimasid. Teatud põhjustel jäi ost katki ning nüüd muutuvad vanad käies järjest armsamaks ning seda raha sai muuks kasutada. 
Kokkuvõttes: Mõjutamine on siis eetiline, kui jäetakse valikud vabaks ning on aega süveneda ja süüvida. Ka iseendasse - millised on minu mõistlikud ning kasulikud ja mittekasulikud vaistud? 
Arvan, et majandusharidusse on vaja kindlasti sisse viia psühholoogiast lähtuvat majandusõpetust. Seni, kuni õpikud valmivad, soovitan õpetajatel ja koolitajatel miksida õppematerjalideks, mis kättesaadav. Näiteks eestikeelse raamatuna „Freakonomics. Hullumajandus”. Seni kuni Richard Thaleri peateos eestikeelse tõlkeni jõuab ja majandusteooria koolides „söödavaks muutub ja tuleb leppida kas ingliskeelse variandi „Misbehaving: The Making of Behavioral Economics” või venekeelsega „Новая поведенческая экономика. Почему люди нарушают правила традиционной экономики и как на этом заработать” ja teiste tõlkematerjalidega.
Hariduse formaalsetel korraldajatel soovitan kriitilise pilguga üle vaadata õppekavad.

 

Autor: Hillar Punamäe, majandusteaduse magister
Viimati muudetud: 26/01/2018 13:19:48