Küsitlus

Kas sinu autol on juba talverehvid all?

Loodetavasti osutuvad elava looduse väärtused siiski tähtsamaks

Haava-tardsamblik plaanitava Naha dolokivikaevanduse alal. Foto: Anneli Palo

 

Vaata ka „Looduskaitsjad on šokis: keskkonnaministeerium tegi Eesti lõunatipu kaevandusplaanidele uuesti tee lahti!” (LL 04.01.2018).

Karisöödi salu- ja laanemetsakaitseala loodusväärtus sai järjekordse kinnituse 13. jaanuaril, kui avastasin sealsetes metsades kasvamas haruldase haava-tardsambliku. Kahjuks kasvab tähelepanuväärne liik just neis vanades metsades, mis on plaanitava Naha dolokivikarjääri tõttu kaitsealast välja jäetud.
Küsisin liigimäärangule kinnitust Tartu ülikooli lihhenoloogilt Piret Lõhmuselt: „Haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) on Eestis kaitsealune liik (III kategooria), mis meie metsamaastiku niiskete ja vanade metsade, samuti eakate haabade vähesuse tõttu on Eesti punase raamatu põhjal ohulähedaste liikide kategoorias. Seda suursamblikku teatakse vaid Eesti mandriosas umbes 30 leiukohast, millest vaid üksikud asuvad Lõuna-Eestis. Kui enamasti on liigi lokaalpopulatsioonid väikesed (üksikud tallused üksikutel puudel), siis sinu poolt leitud Karisöödi leiukoha teeb tähelepanuväärseks populatsiooni ulatus ja kogumike suurus.“
Leidsin haava-tardsamblikku kolmelt erinevalt, kuid lähestikku paiknevalt metsaeralduselt kümmekonnalt puult. Lähim leiukoht leiti paar aastat tagasi mõnisada meetrit eemal ja seal on nüüd metsa vääriselupaik, kuid teised jäävad kaugele Viru- ja Harjumaale, mõni on ka Pärnu- ja Viljandimaa metsades.
Nii samadel kui kõrvalolevatel puudel kasvas kohati ka teist III kategooria kaitsealust liiki – sammalt nimega sulgjas õhik (Neckera pennata), mis samuti on Lõuna-ja Kagu-Eestis üsna vähelevinud. Lisaks leidus alal veel kaht metsa vääriselupaiga tunnusliiki: sammalt nimega kännukatik ja puuseent haava-tuletaelikut.
Küllap on mitmed tõeliselt haruldased liigid nii Karisöödi kui Naha potentsiaalsel kaevandusalal veel leidmata ja loodetavasti osutuvad elava looduse väärtused siiski tähtsamaks elukeskkonna kvaliteeti kahjustavate karjääride avamisest.

 

Autor: Anneli Palo, TÜ teadur, maastikuökoloog
Viimati muudetud: 25/01/2018 09:51:25

Lisa kommentaar