Kanepi kool õpilased Eesti Rahva Muuseumis rahvarõivaküpsistega kauplemas. Foto: Maido Puna

Praegu, jõulude eel peetakse kõikjal väiksemaid ja suuremaid jõululaatu. Mõned killukesed hiljuti peetud laatadelt.

Kuidas Kanepi küpsis Eesti Rahva Muuseumis käis

Eesti Rahva Muuseumi suurel jõululaadal 16. detsembril pakkus eesti käsitööd ja toitu 60 meistrit ja kaupmeest, neist suur osa oli pärit Kagu-Eestist. 
Silmajääva ja omapärase ettevõtmisega olid väljas Kanepi gümnaasiumi õpilased. Nad pakkusid müügiks omatehtud jõuluküpsiseid, millel kaunistuseks kodukihelkonna rahvarõivaseeliku kiri. Nimelt on kooliõpilastel südamlik soov saada koolimajja üles pandud ronimissein, millega näiteks vahetunde aktiivsemaks muuta. Raha kogumiseks tuldi välja ideega küpsetada pannide viisi kohaliku rahvamustriga küpsiseid ja neid siis müüa. 
Projekti eestvedaja, kooli füüsikaõpetaja Kristel Uiboupin ütles, et idee teostamiseks ei pidanud ühtki last sundima, kõik tulid kohe kaasa. „Ronimisseina projekt on koolis nii suurtele kui väikestele väga südamelähedane,“ sõnas käsitööõpetaja Ele Kõiv, kes on liivatainast küpsiste retsepti väljamõtleja. 
Küpsistel on peal Kanepi kihelkonna rahvarõivaste muster ning osal sees ka kanepiseemned. Koolipere ongi nüüd käinud mitmel laadal, sel pühapäeval koguti ERMi laadal 320 eurot ning samal ajal Tallinnas toimunud laadal 610 eurot. 2500eurose ronimisseina maksumusest on üle poole juba koos.
Kagu-Eestist oli laadal osalejaid veel mitmeid. OÜ Vana-Võromaa Vegan on keskendunud võrumaiste maitsete maailmas aina enam taimetoidule ja selle kasvatamisele. „Leiame inspiratsiooni kohalikust toidutavandist ja endiselt inspireerivad meid süüa tehes kohalikud toorained ja tooted,“ ütles ettevõtja Kadri Karu. 
Laadal pakkus ettevõte tatra- ja rukkileiba ning koos nendega taimseid määrdeid, näiteks oa-seenepasteeti ja porgandi-hernepasteeti, kikerherne-aedviljapirukat, jõulumekiga tatratorti, võilille-sigurikohvi.
Kohal oli ka Urvaste Külade Selts. „Laadal müüdud ubinamahl ja ubinavurts, mida meie selts valmistab koos EELK Urvaste kogudusega, pärineb võimaluse korral Urvaste koguduse uibuaiast,“ ütles seltsi liige Airi Hallik-Konnula. „Sel aastal pidime aga õunad korjama naaberkülast, sest kiriku õunaaia puud puhkasid mullusest suurest saagist. Saadav tulu läheb koguduse eelarvesse ja seda kasutatakse heakorratöödeks. Eelmise aasta tulu panustaski kogudus suures osas vana õunaaia kordategemisse.“ 
Uue tootena pakkus selts tatrakama ja „pohlakeelekest” (kuivatatud pohlapüree ribad, mis on šokolaadi sisse kastetud).
„Laat on rahvakultuuri olemuslik osa, inimeste oskuste näitamise ja majanduslike vajaduste sümbioos, eestlastegi rahvakultuuris pika traditsiooniga nähtus,“ ütles ERMi turundusjuht Kairi Ustav. „Jõulud on iidne, ristiusu saabumisest palju pikema ajalooga põhjamaine püha. ERM aga on ju rahvakultuuri uurimisasutus, mis tegeleb ka selle kogumise ja näitamisega. Seega võib öelda, et jõululaat on järjekordne näide sellest, kuidas meie uurimis- ja näituseteemad on seotud ka tänapäevase praktilise eluga.“

Maido Puna

Kutsehariduskeskuse õpilased pakkusid laadal omatehtut

Ülle Sillamäe

Võrumaa kutsehariduskeskuse (VKHK) peamajas peetud jõululaadale oli tänavu pea poolsada müüjat kauplema tulnud.
Kõige rohkem jäi silma käsitöö: metallist kuusejalad, puidust lõikelauad ja kandikud, vildist mänguasjad, poolvääriskividest ehted, kudumid ja hoidised.
Suurt huvi tunti laualampide vastu, mida müütasid VKHK ärikorralduse spetsialistid.
Inglise keele õpetaja Kaili Leino rääkis, et idee algataja oli kutsehariduskeskuse õpetaja Mehis Adamson, kes saatis kolleegidele lingi piltidega, et võiks ise teha niisuguseid puidust laualampe, kus kasutatakse leedpirne. Jaemüügis on nende hind üüratult kõrge, oma materjali kasutades on tegu sama efektse valgustiga, kuid mitu korda soodsama hinnaga.
Meeskonda kuulusid teenindusvaldkonna õpetajad Mehis Adamson, Henn Tarro, Kersti Taul, Kaili Leino ja puiduvaldkonna õpetaja Urmas Paulus.

Kogu laadatulu läks vähihaigete raviks

Maido Puna

Eriline heategevuslik jõululaat – kogu tulu (3200 eurot) läks Eesti vähiravifondi «Kingitud elu» – peeti Tartus Mart Reiniku koolis. 
Heateokampaania algas juba novembris, kui nii lapsi, õpetajaid kui vanemaid kutsuti üles soetama helkur. Helkurite heategevusliku müügi idee tekkiski sellest, et saaks ühildada kaks heategu: liita nähtavuse tagamine lootusega, et saaks midagi head ära teha väga paljude inimeste jaoks. 
Laadal ja veel enne laatagi müüdi maha kokku 1135 helkurit ja nüüd käivad väga paljud kooliga mingil moel seotud inimesed tänavatel rõõmsate inglikujuliste helkuritega. Lisaks koguti raha annetustena.
Lapsed müüsid laadal ka omatehtud käsitööd ning annetasid kogu oma tulu või osa sellest. Väga palju oli tüdrukute tehtud vahvaid ehteid, käevõrusid ja paelakesi, mitmel laual olid endavalmistatud helkurid, mis esmapilgul ei paistnudki helkurina, vaid väga armsa ehteripatsina, mida koolikoti või mantli külge riputada.

 

Autor: Maido Puna, Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 21/12/2017 06:17:47