Politsei soovitab lastele selgitada, et ühelegi võõrale ei tohi ust avada, öelgu too enda ametiks mida iganes. Foto: arhiiv

Oktoobri alguses tõstatus sotsiaalmeedias põlvakate seas teema, milles päriti küsitlust tegeva vanema naisterahva kohta. Kulme pani kergitama viis, kuidas küsitleja oma väidetavat ülesannet täitis ja tekkis kahtlus, kas ehk hoopis käis varas korterit üle kaemas?

Üks ema kirjeldas olukorda. Kooliealine laps oli kodus üksinda. Uksele koputas keegi naisterahvas ja küsis, kas vanemad on kodus. Kuulnud, et ei ole, astus naine tuppa ja hakkas pärima küsimusi liikluskäitumise ja -ohutuse kohta. Naine ennast ei tutvustanud ja vanemate käest polnud ka lapse küsitlemiseks mingit luba võetud.

Murelik ema küsis teistelt grupiliikmetelt, kas kellelgi on vastava olukorraga kogemusi ja kelle poole ta võiks pöörduda.

Kommentaaridest selgus, et kirjeldatud naisterahvas on paljude uste taga käinud ning vahel isegi tarre pääsenud. Üldiselt joonistus kirjelduste põhjal üpris kahtlase olemisega vanema naise portree. Ja selle pildi põhjal asuti hoolega kurjamit tuvastama. 

Iseäranis kahtlustäratav oli inimeste jaoks tõik, et küsitleja end ei tutvustanud ja asus kohe pärima. Sarnast kogemust jagasid ka teised grupis teema käsitlejad. Pole teada, kas tegu on sama naisega, aga varasemast on teada juhtum, kus küsitleja oli järjekordselt tuppa pääsenud, kui laps oli üksi kodus. Kui laps isale helistas, et ei oska midagi peale hakata, palus isa telefoni küsitlejale ulatada. Pärast ebameeldivat suhtlust oli küsitleja siiski lahkunud.

Üsna kurioosne lugu juhtus ühe noore naise kodus, kus kirjeldusele vastav naine oli olnud oma järjekordsel küsitlusretkel. Tatsanud tarre, oli ta noorikuga pragama hakanud, kui märkas triikimata pesu hunnikut tooli peal. 

Üsna häirivaks on osutunud veel nii naise käitumine tuppa sissenõudmisel kui ka küsimuste asjakohasus. Naine oli uurinud küsimustikuväliseid asju ka. Arvati, et ju niisama vana inimene ja tahab teada, kuidas inimesed elavad ja millised nende korterid välja näevad.

Kogu selle loo taustal kerkis siiski paar küsimust: mida peaks lastele rääkima ja kuidas sarnastes olukordades õigesti käituda? Tänapäeval liigub ringi ju igasuguseid libategelasi. 

Kommenteerib Kagu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnapolitseinik Maarika Morel:

Mida peaks lapsevanem kindlasti oma lastele selgitama, et ära hoida selliseid juhtumeid?

Politsei soovitab teha oma lastele selgitustööd, et nad tulevikus niisugustesse olukordadesse sattudes oskaks tegutseda. Lapsed üldjuhul ei tea ega oska seisukohta võtta, kuidas täiskasvanud võõra inimesega käituda. Kui vanemaid ei ole kodus ja korteri ukse taha ilmub küsitleja, kes soovib lapsega vestelda, peaks laps kohe teavitama sellest oma ema või isa. Mitte mingil juhul ei tohiks ega peaks laps korterisse või majja sisse lubama ühtegi lapsele võõrast onu ega tädi, kes nimetab end kas küsitlejaks, ametnikuks või mõne muu eluala esindajaks, ja seda isegi siis, kui tal on töötõend. Laps võiks paluda võõral lahkuda ja tagasi tulla siis, kui vanemad on koju jõudnud. 

Kui ukse taha tulebki kodanik, kellest ei paista mingit ohtu, nimetab end küsitlejaks, kuid ei esita töötõendit, kas kutsuda politsei?

Kindlasti peab küsitleja ise teadma üldisi põhimõtteid, et mitte mingil juhul ei tohi last ilma lapsevanema või lapse eest vastutava täiskasvanu nõusolekuta küsitleda. Politsei kutsumise vajaduse määrab tekkinud olukorra tõsidus. Kui küsitleja on pealetükkiv ja lapsel tekib segadus ja hirm ning ta oma vanematega ühendust ei saa, võib ta loomulikult politseisse helistada, et nõu ja abi saada. 

Politseinikuna soovitan lastevanematel oma lastega juba ennetavalt vestelda ja selgitada, kuidas võõraste inimestega kokkupuutel käituda.

 

Autor: Ülle Sillamäe, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/10/2017 10:59:52