Põtrade arvukus on mitmel pool hakanud kahanema. Foto: Ülle Harju

Kagunurga jahimeeste sõnul on piirkonna metsadesse jäänud väga vähe metssigu, kuid hunte jagub ning Põlvamaal võib olla vähemalt kümme karu.

„Tänavu oleme küttinud ainult ühe metssea,” sõnas Taagepera jahiseltsi juhatuse esimees Indrek Valner. Ta lisas, et piirkonna jahimehed ei ole metsas näinud ainsatki surnud seakorjust. Taagepera kant Valgamaal piirneb ühelt poolt Viljandimaa, teiselt poolt Lätimaaga, kust mõni aasta tagasi seakatk Eestisse jõudis.

Kuna Taagepera piirkonnas on kõik viljapõllud koristatud, kuid naabruses on ilmade tõttu mõned põllud koristamata, oletas Valner, et vähesed sead on sinna läinud.

Valneri sõnul napib metssigu ka lõunanaabritel. 

Põlva jahiseltsi juhatuse esimees Aare Veetsmann ütles, et sigu maakonna metsades peaaegu ei olegi ning seetõttu on teadmata, kas maakonna jahimehed suudavadki kõigis jahipiirkondades limiidi täita.

„Rasina piirkonnas ei ole me üle aasta ühtegi metssiga küttinud,” tõi ta näite.

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik sõnas, et peale katku on maakonnas metssigade arvukus madalseisus ning metsad on sigadest hõredad.

„Maakonna jahindusnõukogu leppis kokku, et käimasoleval jahiaastal ehk märtsist tuleva aasta märtsini, kütitakse vaid sada metssiga,” ütles Kivistik. Nüüdseks on neist pooled juba kütitud.

Hea on see, et kütitud sigade analüüsid on näidanud, et loomad ei ole nakatunud ning vaid kaks siga olid katku läbi põdenud.

„Tänavu on vaid kaks antipositiivse prooviga siga leitud: esimene jaanuaris, peale pikka vahet leiti teine alles oktoobris,” märkis Kivistik.

Antipositiivne proov tähendab, et loom kandis veel hiljuti viirust, kuid sai terveks. Siiski tuleb need loomakehad utiliseerida.

Sel hooajal ei ole jahimehed Võrumaa metsadest leidnud ühtegi katku surnud siga.

Kivistik ütles, et kuna metssigade arvukus on väga väike ning kiskjatel, nagu hundid, napib metsades toitu, siis kasvab nende surve koduloomadele ja metsloomadest sõralistele – kitsedele ja põtradele.

Huntide arvukus on suurenemas

Indrek Valner on poristel metsateedel huntide jälgi näinud, kuid nende arvukust on veel lumeta ajal raske öelda. Ka šaakaleid liigub Taagepera kandis.

Ühe Taagepera kandi talu õuest on hundid koera ära viinud, kuid huntide õnnetuseks piirkonnas lambaid ei kasvatata.

Kuna viimased talved on olnud lumeta, ei ole jahimehed saanud hunte küttida ja seetõttu on huntide arvukus kasvanud. 

„Lumevaesel talvel on hundile jahi pidamine väga raske, kuna nende liikumise jälgi ei ole näha,” selgitas Kivistik.

„Hundikari võtab kergesti suure põdra maha, kuid põdravasika murdmiseks ei ole karja vajagi,” lausus ta.

Kui palju Võrumaal hunte liigub ning kus hundikari on kasvanud, saab kindlalt öelda peale lume mahajäämist.

Veetsmanni sõnul on Põlvamaal kindlasti kaks pesakonda hunte: üks Rasina-Räpina ja teine Ilumetsa kandis ning Kõllestes on samuti hunte nähtud.

„Rasinas on hundid mõned lambad murdnud ning ühe talu õue tuli kolm hunti päise päeva ajal ilmselt koera saagiks võtma, kuid peremees juhtus väljas olema,” meenutas Veetsmann.

Kivistik ütles, et mullu Eestis kütitud huntidest oli kolmandik kärntõppe nakatunud. „Kui loom on haige, tuleb ta talu lähedale murdma koeri ja kariloomi, sest nõrgenenud organismiga loomal on saagi kättesaamine metsas raske,” selgitas ta.

Kärntõbi hakkas eelkõige kährikutel ja rebastel levima peale seda, kui metsloomi vaktsineeriti marutaudi vastu. Hunt aga murrab meeleldi kährikuid.

Mullu kütiti Eestis 114 hunti, neist neli Võrumaal. Tänavu lubatakse Võrumaal küttida kaheksa hunti.

Karudest ja põtradest

Indrek Valner nägi läinud pühapäeval Taagepera külje all Viljandimaa piiri lähedal karu kahe pojaga.

„Valgamaa jahimehed said tänavu ühe loa karu küttimiseks ja loom kütiti Otepää piirkonnas,” sõnas ta. Karu küttimise luba antakse piirkonda, kus karud ründavad mesitarusid.

Kagunurgast on kõige enam karusid Põlvamaal, kus lubati küttida kaks karu, ja seda on jahimehed juba ka teinud.

„Tänavu on ühel karuemal kolm poega, teisel üks poeg, veel on kaks kahe-kolmeaastast karu, üks suur karu ja üks väiksem karu,” loetles Veetsmann maakonnas teada karusid, keda on kohatud Rasina kandis.

Karu küttimise luba Võrumaa jahimeestel tänavu ei ole.

Kõneldes põtradest lausus Valner, et nende arvukus hakkab kahanema, sest varasematel aastatel on põtru palju kütitud. 

„Meil on etteantud arvust pooled põdrad kütitud, eks me püüa ikka arvu täis saada, kuid see ei tule lõbusalt,” naljatas Valner.

Põlvamaal on Aare Veetsmanni sõnul esialgne pilt tagasihoidlik, eriti põdravasikate osas: „Ilmselt on huntide ja karude surve põdravasikatele suurenenud.”

Põtrade küttimisel peavad jahimehed jälgima ka soolist ja vanuselist struktuuri ehk teisisõnu: üks lehm, üks pull ja üks vasikas.

Kuna paljudes kohtades on pinnas väga vesine, ei pääse jahimehed igale poole ja nii võibki osa loomi nägemata jääda.

Mati Kivistiku sõnul on Võrumaa jahimehed põtru siiani mõistlikult küttinud ning tänu sellele ei ole maakonnas praegu põtrade küttimise limiidi täissaamisega muret.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 26/10/2017 10:56:02