Anneli Ott.

Argipäeviti väikelapsega jalutavaid isasid on tänavapildis märgata ikka veel liiga vähe ning põhjus ei peitu alati prioriteetide jaotuses peres, vaid vanematele tagatud võimaluste ebavõrdsuses.

Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis tagab isapuhkuse hüvitise kõikidele isadele sõltumata nende töötamise vormist.

Sotsiaalministeeriumis välja töötatud seaduseelnõu muudab vanemahüvitise skeemi paindlikumaks, loob paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab lapse eest hoolitsemise ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. 

Oleme Eestis palju rääkinud demograafilistest probleemidest, nagu sündimuse langemine, elanikkonna vananemine, negatiivne iive ja suur väljaränne, need pärsivad rahvastiku taastootmist. Need tegurid mõjutavad otseselt Eesti majandust ja kahaneva rahvastikuga riigi suutlikkust tagada kogu riigi territooriumil avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. 

Nagu ülejäänud Euroopa, on ka Eesti otsimas mooduseid, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning säilitada samas peredele piisav paindlikkus võimaluse korral jätkata töötamist ja jagada vanemate vahel laste eest hoolitsemise korda.

Vanemahüvitise peamine mõte on säilitada riigi abil makstava toetusega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Eestis rakendatud vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on helde ja ainulaadne, kuid sellele saab ette heita jäikust.

Tõsiasi on, et praegune skeem paraku ei motiveeri isasid lapsehoolduspuhkusele jääma. Statistika näitab selgelt, et 90 protsendil Eesti peredest on lapse hooldamine esimestel eluaastatel pigem ema kohustus. 

Mul pole kahtlust, et isad soovivad palju rohkem pere kohustuste kandmisesse panustada, kui vanemahüvitise maksmine oleks paindlikum ja isadega arvestavam.

Seetõttu oleme alustanud vanemahüvitise kasutamise võimaluste paindlikumaks muutmist, et anda isadele rohkem võimalusi hoolitseda just alla kolmeaastase lapse eest. Lisaks peresiseste kohustuste täitmise ühtlustamisele võimaldab isa rolli suurendamine tihedamat emotsionaalset sidet isa ja lapse vahel ning toetab positiivset pere sisekliimat.

Isade rolli suurendamise võimaldamine vähendab naiste hoolduskoormusest tingitud pikaajalisi karjääripause ja seega vähendab nende ebavõrdsust tööturul. 

Rääkides konkreetsetest muudatustest vanemahüvitiste süsteemis on tulevikus isal võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning kasutada oma õigust emaga samal ajal või eraldi. Isadele antakse täiendav 30päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.

Muutuse kohaselt ei sõltu täiendava vanemahüvitise saamise õigus enam isa eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist. 

Vanemahüvitise maksmist saavad vanemad peatada ja jätkata omal soovil ja äranägemisel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Plaanis on muuta ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi: eelnõu järgi arvestatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel.

Paindlikumaks muutub ka töötamine vanemahüvitise maksmise ajal. 1. märtsist 2018 on vanemahüvitise maksmise ajal võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et hüvitist vähendataks, vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr. Kui seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot, siis 2018. aastal oleks see summa orienteerivalt 1540 eurot kalendrikuus.

Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning seatakse sõltuvusse lapse sünnikuupäevast. 

Uue meetmena kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on tuhat eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad.

Muutuste elluviimisel lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine ning vastavad rahasummad integreeritakse etapiviisi vanemahüvitise skeemi.

Teiste riikide kogemus näitab üheselt, et isade suurem osalemine lapse igapäevases hooldamises aitab parandada naiste tööhõivet ja mõjutab positiivselt sündimusnäitajaid. Kõige tähtsam on, et koos veedetud aja pikenemine aitab kaasa lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel, annab võimaluse peredel rohkem koos olla ning paindlikult planeerida oma aega ja tegevusi. 

 

Autor: Anneli Ott, Keskerakond
Viimati muudetud: 26/10/2017 10:11:02