Vana-Võrumaalt Põlva kihelkonnast Himmaste külast pärit pastor Jakob Hurt algatas 19. sajandi lõpus uskumatult eduka ja suurejoonelise rahvaluulekogumise projekti, mis hõlmas kõiki Eesti piirkondi ja suutis innustada väga erineva taustaga inimesi kaastööle. Hurda üleskutsetele ajalehtedes (olulisimad ilmusid 1888. aastal) vastasid sajad ja sajad inimesed.

Hurt avaldas regulaarselt ajalehtedes kogumisaruandeid, kus juhendas ja tänas kogujaid. Paljud rahvaluulekogujad pidasid ajalehte sattumist või isiklikku kirjavahetust Hurda-härraga nii innustavaks, et jätkasid kogumistööd ja saatsid üha uusi saadetisi.

Erilist muret tundis Võrumaa mees Hurt muidugi Võrumaa kihelkonna pärimuse jäädvustamise pärast ja julgustas mitmetes aruannetes võrokesi võrukeelset materjali saatma. "Vanad tutvad võru keele hääled, lapsepõlvest saadik kõrvus ja südames helisemas, ütlevad valjusti: "Palu teda, ehk ta saadab veel.“," kirjutas Hurt heldinult oma 100. aruandes, kui keegi J. Meister Võrumaalt oli võrukeelse kaastöö saatnud. Võrumaa materjali tähtsust rõhutaski Hurt oma ajalehtedes avaldatud aruannetes korduvalt: "Nagu võru keelemurre on iseäralise järje pääl tõistest murretest palju tõistviisi... Pääle selle tean ja tähendan, et Võru maakond rikas, väga rikas on vanavarale" (97. aruanne).

Hurda enda esimesed rahvaluulekogumised toimusid ta kodukihelkonnas Põlvas 1860. aastal. Hurt innustas laule koguma ka enda lähisugulasi ja nii ongi Põlva kihelkonna „Vana kandle“ jaoks laule kogunud ka Joosep Hurt, Juhan Hurt, õde Eeva, õemees Mihkel Härms ja peretuttav Peeter Väiso. Põlva kihelkonna „Vanast kandlest“ sai alguse juba üle 130 aasta kestnud publitseerimisprojekt, mille eesmärk on avaldada kõik regilaulud. Peale Põlva laulude kogus Jakob Hurt muidugi hoolega seto laule, kuna pidas neid eriti tähtsaks meie mineviku mõistmisel. Setode kolmeköiteline „piibel“ ilmus aastatel 1904–1907, viimase köite ilmumist Hurt ise enam ei näinud.

Pärast Jakob Hurda surma viidi Hurda 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu Helsingisse Soome Kirjanduse Seltsi hoiule, kuna arvati, et Eestis pole piisavalt turvalist kohta, kus sellist varandust hoida. Kogu hoiti Soomes 1927. aastani, mil asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv.

Pärast pikki vaidlusi oli arhiivi jaoks ostetud Tartusse von Grothede linnahäärber, kus oli isegi rauast varandusekapp olemas. Hurda kogud küll Grothede varandusekappi ära ei mahtunud, kuid on siiani alles ja isegi digiteeritud, nii et iga lugeja võib neid koduski vaadata. Hurda kaastööliste kogutud 162 köidet pole muidugi kõik. Eesti Rahvaluule Arhiivis on 2016. aasta lõpu seisuga 1 500 506 lehekülge üleskirjutusi, 185 797 helisalvestatud folklooripala, lisaks mahukas foto- ja videokogu.

Tänavu 24. septembril sai Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv 90aastaseks. Juubelit tähistataks 25.–28. septembril rahvusvahelise konverentsiga „Arhiivid kui teadmiste teejaamad: mõtteid ja mõjusid".

Oskar Loorits, kelle eestvedamisel Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927. aastal loodi, on toonitanud: „ERA ei taha põrmugi olla ainult endisaja vaimukultuuri panipaik, vaid taotleb tihedat kontakti ka tänapäeva maailmaga ja tahab teadlikult rakendada end elu teenistusse."

Sama põhimõtet järgib arhiiv tänapäevalgi, rahvaluule kogumise ja säilitamise kõrval on arhiivi eesmärk vahendada, uurida ning tagasi peegeldada kogutud teadmisi. Arhiiv ei ole pelgalt rahvusliku identiteedi ja minevikupärandi hoidla, vaid kõigile avatud teadmiste kogum. Nii saab Jakob Hurda rahvaluulekogu lehitseda internetist ning tabavate ERA-teradega tutvuda Facebooki ja Instagrami vahendusel.

Juubelikonverentsi keskmes ongi arhiivide roll nüüdismaailmas kultuuriliste ning ühiskondlike protsesside jäädvustamisel ja uurimisel. Kõne alla tuleb rahvaluulekogude kujunemise lugu, kogumist mõjutanud ideoloogiad ning ühiskondlikud ootused, minevikupärandi uus elu ning avardunud uurimisväli. Konverentsi raames toimub folklooriarhiivide tulevikku käsitlev ümarlaud. Peale Eesti teadlaste saavad konverentsil sõna ka Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Soome, Venemaa ja teiste maade uurijad.

Vaata konverentsi kava ja teese: http://www.folklore.ee/era/conference2017/.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis peetavaid ettekandeid saab jälgida veebis.

 

Autor: Andreas Kalkun
Viimati muudetud: 28/09/2017 08:26:20