Õppustel Sirgalas antakse tuld oletatava vaenlase suunas 120 mm miinipildujast. Foto: Kaitseliidu Võrumaa malev.

Homme peab kaitseliidu Võrumaa malev teise malevana Eestis 100. sünnipäeva. LõunaLeht uuris, millega malevas tegeletakse ja kuidas malev sündis.

Seitsmendat aastat maleva pealikuna teeniv major Urmas Vahter ütles, et vabatahtlikke kaitseliitlasi on praegu 600, neist naisi üle 80. Naiskodukaitses on üle saja naise, kodutütreid on ligi nelisada, sama palju on ka noorkotkaid. Ligi 1500 liikmega kuulub Võrumaa malev Eesti 15 maleva seas keskmiste hulka.

„Kaitseliitlaste arv on kogu aeg stabiilselt kasvanud,” märkis ta ja täpsustas, et ju inimesed tunnetavad, et elu maailmas ei ole sama rahulik kui kümme aastat tagasi.

Praegu jääb kaitseliitlaste keskmine vanus 30–45 aasta vahele, kuid on ka tublisid seitsmekümneseid mehi. Loomulikult ootab malev endaga liituma 25–35aastaseid mehi.

Võrreldes maleva taasloomise ajaga on kaitseliitlaste relvastus ja varustus nüüd palju ajakohasem ning väljaõppes on olulisem osa rühmade kaupa õppimisel.

Lähiminevikus olid tähtsad automaat ja kuulipilduja, mis viis aastat tagasi vahetati välja miinipildujate, tankitõrjekahurite, raskekuulipildujate ja teiste nüüdisaegsete relvade vastu. Tänapäeval on kaitseliitlaste relvastus ja varustus samaväärne kaitseväelaste omaga.

Vahter märkis, et uued relvasüsteemid on mõeldud üksustele ja need süsteemid eeldavad põhjalikku väljaõpet, sest lahinguväljal peavad kõik üksused tegutsema sünkroonis. „See tähendab, et väljaõpe on nii taktikaliselt kui ka tehniliselt palju keerulisem ning võtab kaitseliitlastelt senisest enam aega,” sõnas ta. Tänavu moodustati malevas ka miinipilduja patarei.

„Nüüdisaegsest varustusest on kaitseliitlastel kuulivestid ja kiivrid, mille külge saab kinnitada öövaatlusseadme,” tõi Vahter näiteks.

Läinud aastal olid Võrumaa kaitseliitlased ainsad, kes kaasati lisaõppekogunemisele. „Kaitseliitlasi tuli lühikese etteteatamise järel kohale vajalik hulk ja me täitsime ülesande,” jäi pealik napisõnaliseks.

Kuna viimastel aastatel kulub kaitseliitlaste vaba aeg suures osas õppustele, ei jää neil maleva teistel üritustel, nagu paadimatkad jms, osalemiseks enam aega, sest pere ja kodu ei tohi unustada.

Kõneldes turvatundest lausus major Vahter, et igaüks peab oma turvalisuse eest hoolitsema. „Vahel on kasulik mõelda, et kuidas mina ja mu pere saame näiteks elektrita hakkama. Mõistlik on sügistormide eel muretseda koju patareidega raadio ja akupank telefonile ning veidi kuivaineid,” soovitas ta.

Naised ja supp

on malevas lahutamatud. Paljud maakaitsepäeval sõdurisupi sööjatest aimavad, et keetjate kõrval on ka toiduainete koguste rehkendaja. Nii ongi. Juba 16. aastat vastutab Ludmilla Kordemets kaitseliitlaste üritustel toitlustamise eest.

„Hernesupi keetmise eel kalkuleerin, kui palju on vaja hernest, sibulat, porgandit, kruupi, suitsuliha ja maitseaineid ning leiba osta,” tõi ta näite. Kalkulaator rehkendab ka, kui palju on vaja osta ühekorranõusid ja katelde pesemiseks pesemisvahendeid.

Kaitseliitlaste õppuste eel teeb ta sama töö, sest on malevas ainus kalkulaator. Kui ta mingil põhjusel ei saa ise kalkulatsiooni teha ja menüüd koostada, püüab ta need võimaluse korral üle vaadata.

„Jagan naistele ka supi keetmiseks ja katelde hooldamiseks vajalikke nippe. Põhiline, et toit põhja ei kõrbeks, siis on katelde pesemine lihtne,” rääkis ta.

1999. aastal naiskodukaitsesse astunud Kordemets meenutas, et toona kutsuti teda maleva eluga tutvuma. „Tundus huvitav ja jäingi, lisaks sain osaleda mitmetel huvitavatel kursustel, nagu juhtimine, kadunud inimeste otsimine,” meenutas ta algust.

Viis aastat oli ta naiskodukaitse esinaine, kellena tal tuli paljudele värsketele liikmetele selgitada, et ka naiskodukaitses on sõnapidamine ja distsipliin esikohal, sest need on ürituste õnnestumiseks vajalikud omadused.

„Esinaisel peab jaguma kannatlikkust ja aega liikmetega suhtlemiseks ja vajaduse korral naisi probleemide lahendamisel toetada,” sõnas Kordemets.

2. septembril tähistas ligi 2500 liikmeline naiskodukaitse Tallinnas 90. aastapäeva.

Pakub maanoortele tegevust

Veebruarist maleva noorkotkaste pealikuna alustanud Romet Pazuhanitš tunneb noorte tegemisi läbi ja lõhki, sest juba viiendas klassis astus ta noorkotkaks ja oli seal täisealiseks saamiseni. Siis jätkas ta Mõniste rühma pealikuna, kus siiani veab kohapealsete kodutütarde ja noorkotkaste rühma. Viimases on praegu poolsada eri vanuses noort, kes osalevad nii kohalikel kui ka piirkondlikel üritustel, nagu laagrid, võistlused jm.

„Kohapealsed üritused toimuvad meil nii peale koolitunde kui ka nädalavahetustel. Kuna noored elavad hajali, organiseerime nende kohalejõudmiseks transpordi, sest kõik soovijad peavad üritustele jõudma,” rääkis Pazuhanitš. Ta lisas, et noortelaagreid, kus on mitmesugused õpitoad, korraldatakse nädalavahetustel.

Mõniste rühm on tema eestvõttel tutvunud Tartus Kõrgema Sõjakooli tegevusega ja uudistanud vaatamisväärsusi pealinnas.

Just kaitseliidu noorteorganisatsioonides saavad maal elavad noored oma vaba aega mitmekesiselt sisustada, sest huvikoole maakohtades napib.

Pazuhanitš ütles, et noortele meeldib väga matkata ja nad osalevad matkadel meeleldi. „Kahepäevasel Sänna retkel tuleb seljakotiga kõndida ligi 30 kilomeetrit,” tõi ta näiteks.

Piirkondlikes ja ka üleriigilistes laagrites saavad noored uusi tuttavaid ja laiendavad oma suhtlusringi. Maleva noored osalevad veel kabe- ja malevõistlustel, käivad orienteerumas ja laskmas, ning kui Haanjas lund on, siis ka suusatamas.

Maleva noorkotkaste pealikuna esindab Pazuhanitš maakonna noorkotkaid kaitseliidus noorkotkaste peavanema juures, kus annab Võrumaa noorkotkaste tegevusest ülevaate.

Heli Kuulmets on aasta algusest maakonna kodutütarde ringkonna vanem ja läinud sügisest Kuldre rühma vanem. Ka tema ütles, et maal elavatele lastele on maleva korraldatud üritused vajalikud, sest neil on palju vähem võimalusi huviringides osalemiseks kui linnalastel. „Maleva üritused on lastele tasuta ja seegi on paljudele oluline,” lisas ta.

Kuulmetsa sõnul õpetavad kodutütarde üritused üksteist märkama, üksteisest hoolima, üksteisega arvestama ning koostööd tegema. „Ühised üritused, eelkõige värskes õhus, on noortele palju kasulikumad kui arvuti või nutitelefoni ees tundide viisi istumine,” märkis ta.

Kuidas kõik algas

Maleva instruktor-kompaniiülem Aivo Hütsi liitus malevaga 1992. aastal ja kahe aasta pärast tuli teenistusse.

Tema toimetas ka juubeliks ilmunud raamatu „Kaitseliidu Võrumaa malev 100”.

„Raamat on viieosaline. Esimene osa hõlmab maleva 20 aasta juubeliks ilmunud eriväljaannet Võrumaa malev 1917–1937,” sõnas Hütsi.

Valdur Raudvassar kirjutas teise osa, mis kajastab maleva kõrgaega, võõrvõimu tulekut ja vastupanu aastani 1944.

„Kõige mahukamas osas on maleva taasloomise lugu ja seal tutvustatakse ka aasta kaitseliitlasi, järgnevad noorte ja naiskodukaitse osad,” tutvustas raamatu toimetaja ja lisas, et trükiarv on 500.

Maleva taasloomist meenutades märkis ta, et 1990. aastal oli olukord ka Võrumaal ebastabiilne ning korra tagamiseks kutsus toonane linnapea Enn Tupp kokku rühma ärksaid inimesi, kellest moodustus tuumik maleva taasloomiseks 20. märtsil 1990.

Korda aitasid nad loomulikult hoida, kuid ühe esimese tegevusena võtsid kaitseliitlased maha nn punaste küttide mälestusmärgi, mis asus praeguse muusikakooli kõrval.

„Kraana tõstis kuju ZILi kasti ja viis ühe firma laoplatsile,” märkis Hütsi. Ta lisas, et kaitseliitlased hakkasid valvama mitmeid Nõukogude vägede käes olnud objekte, nagu Taara kasarmud jt.

Vastloodud malevas alustati peatselt väljaõpet, mis tugevnes Aigar Lipingu pealikuks saamisega juba järgmisel aastal.

Kodutütred ja noorkotkad hakkasid malevas käima mõne aasta pärast. „Neid organiseerisid toonane Soo kooli direktor Rudolf Mürk ja Külliki Mattus kesklinna koolist,” lausus Hütsi.

Maleva sünni kohta märkis ta, et kaitseliit loodi 1917. aastal korra tagamiseks. „Sada aastat tagasi kutsus Võru linnapea Johann Freymann kokku ärksad inimesed, esmalt moodustati omakaitse, millest hiljem kasvas välja kaitseliit.”

Võrumaa malev asutati 8. septembril 1917. aastal, vaid päev hiljem Sakala malevast.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 07/09/2017 09:59:25