Raina Ventsli. Foto: erakogu

Kus ja kuidas saab teistes riikides eesti keelt õppida? Seda ja muudki väljaspool Eestit emakeele õpetamisega seonduvat tutvustab Võrumaa juurtega Raina Ventsli, Eesti Instituudi liige.

Eesti keelt on võimalik õppida ligi 30 riigis kas siis põhikoolis, pühapäevakoolis, seltsis või ülikoolis.

„Meie keele ja kultuuri välisõpe jaguneb rahvuskaaslaste õppeks ja akadeemiliseks välisõppeks,” märkis Raina Ventsli. Ta lisas, et eestlastele õpetatakse emakeelt üldharidus-, pühapäeva- ja täienduskoolides ning keelekursustel.

„Igapäevaselt õpetatakse keelt üldhariduskoolis Petseris, Helsingis, Stockholmis, Riias, Ülem-Suetukis Siberis, aga ka Euroopa koolides Brüsselis, Luksemburgis, Münchenis, Frankfurdis ja Alicantes Hispaanias,” tutvustas Ventsli, kes algava õppeaasta eel vahetas välisõppe juhi töö instituudis õpetajatöö vastu.

Eestist lähetatud õpetajad töötavad Riia eesti põhikoolis, Petseri lingvistilises gümnaasiumis, Ülem-Suetuki põhikoolis ning Brüsseli ja Luksemburgi Euroopa koolides. Alicantes, Münchenis ja Frankfurdis aga õpetavad keelt seal elavad eestlased.

Ventsli sõnul õpivad neis koolides nii eesti juurtega kui ka teiste rahvuste lapsed.

Kõige rohkem on eesti lapsi Soomes, kus igal lapsel on õigus ja võimalus õppida oma emakeelt kaks tundi nädalas.

„Soomes kogunevad eesti lapsed suuremates kohalike omavalitsuste koolides ning neid õpetavad kohapealsed õpetajad. Viimased saavad korraga mitmes koolis töötada ning nende rühmas võivad erinevate klasside õpilased koos eesti keelt õppida,” selgitas ta.

Eesti keelt saab omandada paljudes pühapäevakoolides Itaaliast Ameerikani. Pühapäevakoolid on suures osas alguse saanud beebiringidest. Eestlannadest emad on ühistel kokkusaamistel ilmselt arutanud, kuidas beebieast välja kasvavatele lastele emakeelt õpetada, ja neist aruteludest on sündinud pühapäevakoolid nii Euroopas, Austraalias kui ka Ameerikas.

Lapsed käivad pühapäevakoolis tavaliselt kord või kaks kuus, õpetajateks on kohapealsed aktiivsed eestlased, kel ei pruugi olla pedagoogilist haridust.

Välismaal keskhariduse omandanud noored võivad soovi korral jätkata õpinguid kas siinses kõrg- või kutsekoolis ning teistes riikides elavad eesti lapsed saavad osaleda keele- ja kultuurilaagrites Eestis.

Eesti toetab rahvuskaaslastele eesti keele ja kultuuri õpetamist rahvuskaaslaste programmist haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, samuti toetab riik akadeemilist keele ja kultuuri õpetamist.

Eesti saadab õppematerjale

Meie keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe võrgustikku kuulub ligi 30 ülikooli kogu maailmast ja neis õpib eesti keelt üle 500 erinevast rahvusest tudengi.

„Meilt lähetatud lektorid töötavad üheksas ülikoolis: Peterburis, Vilniuses, Pariisis, Göttingenis, Varssavis, Lvivis, Brnos, Pekingis ja Riias.

Eesti riik toetab lisaks lektorite lähetamisele välisülikoole õppematerjalidega, korraldab lektoritele igal suvel koolitusi, eraldab üliõpilastele Eesti-teemaliseks uurimistööks stipendiumi ning pakub viimastele võimalust õppida keelt ja kultuuri meie talve- ja suveülikoolis.

Samuti saadab Eesti teistes riikides eesti keelt õpetavatele koolidele õppematerjale ja toetab muul moel keele õpetamist ning korraldab igal suvel väljaspool Eestit elavatele õpetajatele koolitusi. Tänavu toimus juba 11. väliseesti õpetajate koolitus.

„Esimest korda toimus koolitus sihtrühmades. Pühapäevakoolide õpetajad tutvusid meie uuema lastekirjandusega, arutasid kakskeelsusest, õppisid uusi mänge ja laule. Üldhariduskoolide pedagoogid tutvusid aga uuema noorsookirjandusega, arutasid, kuidas kirjanduse kaudu väärtusi õpetada,” tõi Ventsli näiteks.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 31/08/2017 06:35:27