Kolmas Emajõe seitsme silla ujumismatk tõi starti 68 eri vanuses ja seinast seina ujumiskarastusega inimest. Malle Elveti foto

Tartu taliujujate algatatud seitsme silla ujumismatk Emajões nihutati tänavu Emajõe veefestivali kavva. Ilmselgelt põhjustas 18. augustil peetud Eesti pikima avaveeujumise (ca 6,6 km) rekordarvulist osalust – 68 inimest – üle 20kraadine vesi.

 

Emajõe seitsme silla ujumine on üks vähestest pikkadest ujumistest Eestis, kus ei võistelda aja peale, vaid nauditakse mõnusat ujumist. Pilkepüüdev oli vaatepilt, kui rohelistes mütsides oranžide ujumispoidega inimvägi jõe vallutas.

Pool distantsist sai läbi kuuenda ehk Sõpruse silla alt läbi ujumise järel. Siis säras taas taevas loojuv õhtupäike. Paadisilla juures tehti ka väike puhkepeatus. Ujujad olid hargnenud väikesteks salkadeks. Ihaste silla alla punasele vaibale jõudnuid ootas lisaks fännidele ees kuum konteinersaun, maitsev kalasupp ja pirukad.

Kiirema tempo valinud läbisid distantsi ühe tunni ja 20 minutiga. Viimased matkajad maabusid tund hiljem.

„Just see, et pikk ujumine pole võistlus ega kohustus pingutada, teeb distantsi nauditavaks ja lahedaks,” ütles Kagu-Eestist pärit ujumistreener Teet Daaniel, kes osales sel üritusel esimest korda. „Saab ujuda omas mõnusas tempos, ka ümbrust vaadata ja kaaslastega veidi juttu ajada.”

Emajõge asus ta ujudes vallutama juba 2009. aastal, kui suutis läbida üle 40 kilomeetri, kaks aastat hiljem ujus ta Tartust Peipsini. Daaniel liitus seitsme ookeani (väinaujumise) projektiga ja on ainus eestlane, kes mullu ületas koos kolme kaaslasega ohtliku Gibraltari väina, kui ujus Euroopast Aafrikasse.

Juba selle aasta oktoobris võtab ta ette teise ekstreemse väinaujumise: ujub üle 43kilomeetrise Santa Cantalia väina USAs.

„Seekord oli raskem kui eelmisel aastal,” jutustas Kanepi kooli vilistlane Siim Kukk, kes mängis koolipõlves innukalt korvpalli. „Vesi madalam ja olin vähe treeninud, haiguse tõttu olen sel aastal vähe ujuda saanud. Nüüd veendusin, et ligi seitse kilomeetrit on ujudes läbitav ka ilma trenni tegemata, vool aitas.”

„Ei kujuta ette, kuidas saab nii soojas vees kalipsoga ujuda. Esimesel seitsme silla ujumisel septembris oli vesi üsna jahe ja veetase jões samuti madal nagu nüüdki. Vee kõrgus ja voolu kiirus mõjutavad ujumise aega üsna palju. Eelmisel aastal oli vesi +16,4 ja veetase pool meetrit kõrgem. Kiiremad liigutused andsid sooja ja läbisin raja üle poole tunni kiiremini,“ rääkis juba viis aastat taliujumist harrastav ning vigursuusatamisega sina peal olev ettevõtja Mart Nöps, Otepää lähistel kasvanud mees.

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 24/08/2017 10:01:29