Võrumaa kutsehariduskeskus on tööandjatele hea oostööpartner. Arhiivifoto

Eri suurusega ettevõtted vajavad eriala õppinud töötajaid, kuid mitte kõiki erialasid ei õpetata kutseõppeasutustes ja sellepärast peavad firmad tulevased töötajad ise välja õpetama.

Põlva maakonnas Kanepis tegutseva OÜ Kanepi Aiand tegevjuht Margus Vahtramäe ei kurda eriharidusega inimeste puuduse üle, kuna aiandus- ja agronoomiharidusega inimesi on neile tulnud nii Eesti maaülikoolist kui ka Räpina aianduskoolist. „Viimase koolituse saavad tulijad ikka kohapeal, et kõik tööks vajalikud nüansid selgeks saada,” täpsustas ta.

Kanepi aiandis töötab hooajal 15–20 inimest, aasta ringi viis-kuus. Kõigil hooajatöölistel ei pea erialane haridus olema, alalistel töötajatel küll.

Räpina vallas Ruusal aiamööblit, uksi ja aknaid valmistava ASi Sverix juhataja Janely Mehevits märkis, et praegu neil tööjõust puudus ei ole. Firmas töötab 30 inimest, kes elavad erinevates kohtades: Räpinas, Põlvas, Võrus ja Ruusal.

„Võrumaa kutsehariduskeskuse lõpetanud on heade oskustega spetsialistid,” kiitis Mehevits. Ta lisas, et kui vaja, õpetavad nad ka ise töötaja välja.

„Kui noorel on vajalik haridus ja tahe töötada, teenib ta normaalset palka,” sõnas Sverixi juhataja.

Kõiki erialasid piirkonnas ei õpetata

Võru pehmemööblifirma ASi Võru Empak tegevjuht Remo Allikas ütles, et paraku ei koolitata ei Võru- ega Valgamaa kutseõppeasutuses polsterdajaid, keda just pehme mööbli tootjad vajavad.

„Polsterdajate koolitamise vajadusest oleme Võrumaa kutsehariduskeskuses rääkinud, kuid nemad vastavad, et õppekavad on paigas ning selle eriala huvilisi napib,” rääkis Allikas.

Siiani on ligi 60 töötajaga Võru Empak ise polsterdajaid välja õpetanud, milleks kulub kuus kuud kuni aasta.

Allikas märkis, et kahjuks arvavad paljud inimesed, et kutseõppeasutustesse lähevad vaid need, kes mujale sisse ei pääse. Korraliku kutseharidusega töötaja teenib palju enam kui kehva kõrgharidusega töötaja, teab ta.

Võru Empaki tegevjuhi sõnul peab maakonna kutseõppeasutuses õpetama erialasid, mille oskajaid vajavad piirkonna ettevõtted. „See on üks võimalus noorte kohapeale jätmiseks,” täpsustas Allikas.

ASi SG Balticum Valga ja Tõrva tsehhis õmmeldakse vabaaja-, spordi- ja jahiriideid. Toodete konstruktsioonid valmistavad nad kohapeal ja kooskõlastavad tellijatega.

Firma tootmisjuht Piret Granovski ütles, et ilmselt ei ole õmbleja eriala enam nii populaarne, sest seda eriala Valgamaa kutseõppekeskuses enam ei õpetata.

Firmas töötab üle saja inimese, kellest enamik on õmblejad. Kui ettevõttel on neid vaja, õpetavad nad õmblejad nelja kuuga kohapeal välja.

Granovski lisas, et õmblejad peavad kiirelt ühelt operatsioonilt teisele orienteeruma, neil peab olema terav silm ja kiirelt liikuvad käed. „Kui inimestel on tahe töötada, saavad nad hakkama. Seda on ju näidanud see, et firma tegutseb juba üle 20 aasta ja selle toodang läheb Skandinaavia maadesse,” märkis tootmisjuht.

Riik annab koolidele valdkonnad

Valgamaa kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul õpetatakse koolis ligi 20 eriala, millest populaarsemad on kolm sotsiaalvaldkonna eriala: hooldustöötaja, tegevusjuhendaja ja lapsehoidja. Järgnevad autoremondiga seotud erialad, kolmandal kohal on kokandus.

Veel paar aastat tagasi õpetati koolis ka õmbleja eriala, kuid soovijate puuduse tõttu seda enam ei tehta.

Ojaots lisas, et kutseõppekeskus ei jäta kedagi ukse taha, mis tähendab, et nad võivad ka paari-kolme inimest koolitada. „Kui firmal on tööjõud välja valitud, õpetame need inimesed välja,” märkis ta.

Kutseõppekeskuse juhi sõnul peavad ka tööandjad tööjõu värbamise ja koolitamisega vaeva nägema, mis peab algama juba koostööst õppuritega.

Direktor ütles, et riik annab kutseharidust õpetatavatele koolidele koolitusvaldkonnad ehk koolid saavad riigilt erialasektori, kuid millist sektori eriala õpetatakse, valib õppeasutus. „Ehitussektori koolitusvaldkonnaga kool võib plaatija, krohvija ja teiste ehituserialade õpetamise vahel valida,” tõi Ojaots näite.

Valgamaa Kutseõppekeskus ei pea arvestust, kui palju noori peale lõpetamist erialale truuks jääb. „Me ei saa ju sunnismaisust kehtestada, inimesed arenevad ja nende huvid muutuvad,” põhjendas Ojaots ja lisas, et üle 80% lõpetajatest on lõpetamise järel hõivatud, kes õpitud erialal töötamisega, kes lapsepuhkusel jne.

„Me ei pea kartma seda, et koolitatu meie juurest lahkub, kuid peame kartma seda, kui jätame ta koolitamata ja ta jääb meie juurde tööle,” toonitas Ojaots koolitamise vajalikkust.

Tööle projektis osalemisega

Võrumaa kutsehariduskeskuses käivitus mullu juulis kaheaastane projekt „Uute teadmiste ja kogemustega tööle”.

Projektijuht Siret Lillemäe ütles, et mõlemal aastal võetakse vastu kolm õpperühma ning iga rühm õpib koolis 640 tundi, seejärel suundutakse 336-tunnisele ettevõttepraktikale. Projekti eesmärk on pikka aega, vähemalt aasta tööst eemal olnute teadmisi täiendada. „Erinevate koolituste ja praktikaga suurendame osalejate konkurentsivõimet tööturul,” lausus Lillemäe. Ta lisas, et osalejatele ei ole haridustaseme nõuet ega vanusepiirangut.

Käesoleval õppeaastal õppisid abikokad, maalrid, puidutoodete valmistajad ja viimistlejad, kokku 22 inimest. Nende õppetöö lõppes märtsis ja aprillis läksid nad praktikale ettevõtetesse.

Lillemäe sõnul plaaniti vastu võtta 20 inimest, kuid tuli rohkem ning kursuse lõpetas 22 inimest, kellest praeguseks peaaegu pooled on töö leidnud või leidmas.

„Lisaks kutseoskustele saavad tublimad osalejad läbida B-kategooria autojuhi kursuse,” märkis projektijuht ja lisas, et esimesel aastal anti see võimalus kuuele osalejale.

Kõik projektis osalejad teevad läbi nii enesetundmise koolituse kui erialase praktika. Enesetundmise koolitusel arendatakse suhtlemis-, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskust. Koolitusel õpetatakse koostama dokumente (CV, motivatsioonikiri jms). Koolituse läbinud õppija oskab analüüsida ennast kui tulevast töötajat.

Õpperühmade komplekteerimisele on õla alla pannud Eesti töötukassa Põlva ja Võru osakond, kelle töötajad soovitasid inimesi kursustele. Samuti tehakse tihedat koostööd Võru linnavalitsuse ning Põlva, Laheda, Rõuge, Mõniste, Haanja, Võru ja Sõmerpalu vallavalitsuse sotsiaaltöötajatega sihtrühma leidmiseks.

2017/2018. õppeaasta uued õppurid alustavad taas septembris. Augustis on vastavad infopäevad, töötukassa Võru osakonnas 15. augustil ja Põlva osakonnas 16. augustil.

Sügisel algavatel kursustel saavad oskusi omandada müüjad-klienditeenindajad, koostelukksepad-keevitajad ning pehme mööbli valmistajad ja polsterdajad.

Kõiki õppureid nõustatakse õppimise ajal ja igal grupil on ka tugiisik. Lisaks sellele said ja saavad õppurid nii õppe- kui ka sõidutoetust.

„Sain kursuselt erialalisi oskusi ja tänu sellele saan tulevast kuust puidufirmasse tööle,” ütles Kaivo Lemming, kes õppis puittoodete valmistamist. „Avardasin silmaringi, sain juurde julgust ja seda, et tuleb konkreetne olla,” lisas Lemming. Ta märkis, et läbis ka autojuhi kursuse.

Projekti toetab Euroopa Liidu sotsiaalfond meetmest 3.2 enesetäiendamine ja ümberõpe „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tegevuse „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“.

Lillemäe julgustab vähemalt 12 kuud tööst eemal olnuid projektis osalema, sest see on parim võimalus ennast ametialal täiendada ja sobiv töökoht leida.

Täpsemat infot saab projekti kohta siret.lillemae@vkhk.ee, telefon 785 0821 ja kutsehariduskeskuse kodulehelt.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 06/07/2017 10:37:54