Bauer Veetehnika OÜ Lõuna-Eesti piirkonna juht Ilmar Sild. Foto: Bauer

Kui uurida  lähemalt Eestis töötavaid keskküttesüsteeme, võime täheldada, et vanemad keskküttesüsteemid on 80aastased. See tähendab, et sisuliselt inimese eluiga. Nii Tallinnas ja Tartus, samuti teistes linnades ja asulates on toimivaid keskküttesüsteeme, mis on ehitatud esimese Eesti vabariigi ajal. 

Mis on siis põhjus, et juba 25-35 aasta vanused kesküttesüsteemid on amortiseerunud ja nõuavad väljavahetamist. Üle 80 % kesküttesüsteemidest vahetatakse välja sellepärast, et torud on ummistunud. Ainult väike protsent torustikust vahetatakse välja seoses läbiroostetamisega. 85 korteriga korrusmaja keskküttesüsteemi väljavahetamine võib maksta  80 tuhat eurot, seega on tegemist väga suurte summadega. Siit ka tõdemus: mida paremini keskküttesüsteeme hooldame, seda kauem need kestavad. 

Põhjusi, miks keskküttesüsteemid korrast ära lähevad, on mitmeid. Kõige tavalisem on ajapikku tekkinud ummistused. Torud lähevad lihtsalt umbe ja soojus ei jõua kohale. Selles on paljuski süüdi tarbijad ise. On ka praegu korrusmaju, kus keskküttesüsteemist lastakse suveks vesi välja ja arvatakse, et niiviisi roostetavad torustikud vähem. On maju, kus lekked keskküttesüsteemist on nii suured, et ööpäevas tuleb lisada juurde suur kogus lisavett. Suveks pannakse seisma kõik pumbad ja lülitatakse keskküttesüsteem välja. Sellest ka igasügisene suur avariide arv. Terve suve seisnud pumbad on kinni jäänud ja põlevad käivitamisel läbi. Soojusvahetitesse on tekkinud sade, kinni on jäänud termoregulaatorid ja reguleerklapid. Mitme kuu vältel on torustikesse tekkinud õhukotid, millest on raske lahti saada. Kuidas on üldse võimalik hoida keskküttesüsteemi tasakaalus, kui torustikud on sadet ja ummistusi täis. Nii mitmelgi korrusmajal tasakaalustatakse kütteperioodi jooksul keskküttesüsteemi mitu korda.

Kui rääkida kortermajade ühistute juhatustega, siis üsna sageli öeldakse, et korralikult saavad nad keskküttesüsteemid tööle alles kevadeks, vahetult enne kütteperioodi lõppu. 

Probleeme on suurte ärimajade, büroohoonete, ja kaubandus-meelelahutuskeskustega

Nendel hoonetel on nii keskkütte-, jahutus- kui ventilatsioonisüsteemid ehitatud nii, et need peavad töötama pidevalt. Järjest suurenev sadestiste teke viib aga olukorrani, kus ühel päeval süsteemid lihtsalt ei tööta. Ummistused on niivõrd suured, et vedelik, mida kasutatakse, ei liigu. 

Uued keerukate torustikega korruselamud ning suured büroo ja vabaajakeskused aga ei võimaldagi perioodilisi läbipesusid teha. Hoonete tehnosüsteemid on ehitatud nii, et töötaksid pidevalt. Talvel toimub kütmine ja suvel jahutamine.

Viimased avariid on tekkinud just suurte ärimajade jahutussüsteemides, kus glükooli kontuurides on tänu ummistustele lõhkenud torustikud. Reeglina lae alla paigaldatud jahutussüsteemide avariide tagajärjed on väga suured. Sadet täis torustikes ei jõua võimsad pumbad enam glükooli ringi pumbata ja jahutuskontuurid lõhkevad, tuues kaasa nii büroo- ning kaubanduspindade üleujutused.

Mis ummistusi tekitab?

Üks suuremaid probleeme, mis kütte- ja jahutussüsteemides tekib on elektrokeemilise korrosiooni tagajärjel tekkiv magnetiit, ja seda just viimastel aastakümnetel, kus kütte- ja jahutussüsteemide ehitusel kasutatakse väga palju erinevast metallist materjale. Elektrokeemiline korrosioon tekib süsteemis erinevate metallide omavahelisel reageerimisel, kui need puutuvad kokku süsteemis ringleva vedelikuga. Tekib must kleepuv sade, ehk magnetiit, mis ladestub torustikus, radiaatorites, kalorifeerides ja soojusvahetites ning ummistab ka termoregulaatorid. See kõik toob kaasa küttekulude märgatava suurenemise, sest teadaolevalt suurendab ühe millimeetrine kiht sadet küttekulusid kuni 10%. Analoogne elektrokeemiline korrosioon tekib kõigis vedelike kontuurides. Pole vahet, kas on tegemist küttesüsteemi, jahutussüsteemi või ventilatsioonisüsteemidega, pole vahet, kas kasutatakse hariliku vett, keemiliselt töödeldud vett, tosooli või glükooli. Magnetiit hakkab tekkima kohe, kui süsteem vedelikuga täita ja seda tekib koguaeg juurde. Lahendus saab olla ainult üks; et süsteemid saaksid häireteta toimida, tuleb magnetiit ja ka teised tekkinud sadestised torustikest eemaldada.

Kui vanad nõukogudeaegsed keskkütte- ja jahutussüsteemid koostati väga suurte toruläbimõõtudega ja neil oli aega ummistuda, siis tänapäeva ligi 3-5 korda peenematest torudest süsteemid on haavatavad iga väiksemagi ummistuse korral. Vanad süsteemid olid väga ebaefektiivsed, seevastu uued keskkütte- ja jahutussüsteemid on koostatud ratsionaalselt, aga nõuavad ka kvaliteetset ekspluateerimist. Ainult siis nad ka kestavad.

Sageli minnakse liiga kergelt seda teed, et vahetatakse välja kogu majasisene torustik ja arvatakse, et nüüd on asi igaveseks korras. Kui ei hoolda, läheb uus torustik samamoodi sadet täis ja ummistub.

Kuidas olukorda lahendada – hoidke kütte- ja jahutussüsteemid puhtad!

Torustike läbipesuks on aastakümnete jooksul mõeldud välja igasuguseid lahendusi; kasutatakse küll kompressoriga läbipesu, hüdrolööke ja mis veel eriti hull, keemilist – happega läbipesu. Kuna olen mitme aastakümne vältel selliste probleemidega vahetult kokku puutunud, pean happega või happe baasil tehtud lahustega läbipesu küll väga äärmuslikuks meetodiks. On hooneid, millel vahetatakse vesi välja 3 kuni 5 aasta tagant, sest sadet täis vedelikku ei jõua pumbad ringi pumbata ja põlevad läbi. Vee vahetusega viiakse aga süsteemi uuesti hapnik ja korrodeerumine ning sadestiste teke jätkub täie hooga.

Uued keerukate torustikega korruselamud ning suured büroo ja vabaajakeskused aga ei võimaldagi perioodilisi läbipesusid teha. Kui veel aastaid tagasi tehti suviti perioodilisi läbipesusid, siis nüüd on järkjärgult selle asendanud püsipuhastusseadmed. Hoonete tehnosüsteemid on ehitatud nii, et need töötaksid pidevalt, neid ei panna enam mingiks ajaks seisma, et siis hooldus-läbipesusid teha. Talvel toimub kütmine ja suvel jahutamine.

Puhtana tuleb hoida mitte üksnes korrusmajade küttesüsteemid. Sama tähtis on puhtad hoida individuaalmajade küttetorustikud. Praktika on näidanud, et esimesed häired on väikestes individuaalmajade süsteemides tekkinud 6-7 aastal peale süsteemi käivitamist, põrandaküttega majades ummistused, mida enam lahti ei saa, 12-15 aasta pärast.

Tänapäevased kütte- ja jahutussüsteemid nõuavad püsipuhastusseadmeid

Parim meetod torustike korrashoiuks on kemikaalivaba püsiläbipesu ehk nn. Bauer tehnoloogia  kasutamine.

Kui torudest kas või natukenegi vett läbi voolab ning torustik ja radiaatorid pole läbi roostetanud, siis keskküttesüsteemi väljavahetamisest kümneid kordi odavam ning keskkonnasõbralikum meetod on elektromagnet-veetöötlusseade ehk nn Bauer-tehnoloogia kasutamine. Selle tulemusel mineraalid ei sadestu enam torudesse, soojusvahetitesse ega muudesse veega kokkupuutuvatele pindadele. Varem tekkinud sade hakkab järk-järgult pehmenema ning aegamisi pinnalt eralduma. Sadestis eemaldatakse süsteemist spetsiaalse filtri abiga.

Bauer elektromagnet-veetöötlusseadmete kasutamine pikendab torustike ja kodumasinate eluiga   2-3 korda. Seadme töö põhineb elektromagnetvälja omadusel mõjutada vees lahustunud mineraale, takistades torustikus katlakivi ladestumist, bakterite arengut ja korrosiooni. Kaob ära vajadus igaastaseks süsteemi  läbipesuks. Keskkütte- ja jahutussüsteem püsib tasakaalus ja töötab nii, nagu ta on projekteeritud. Rikked ja probleemid kaovad. 

Püsiläbipesu seadme Bauer kasutamine tähendab elanike ja ettevõtete jaoks otsest rahalist säästu, kuna kütte- ja jahutussüsteemide energiakadu on viidud minimaalseks.

Lisainfo: tel 5911 1548, ilmar.sild@bauer.ee, www.bauer.ee

 

Autor: Ilmar Sild, Bauer Veetehnika OÜ Lõuna-Eesti piirkonna juht
Viimati muudetud: 20/06/2017 09:25:18