Sõmerpalu orienteeruja Marianne Haug ja orienteerumise MMi peakorraldaja Markus Puusepp MMi raskeima distantsi toimumispaigas Rõuges. Foto: Elina Allas

Võrumaale Rõugesse Ööbikuorgu koguneb 4. juulil kogu maailma orienteerujate ladvik: just kusagil Rõuge ja Haanja vahel selgitatakse välja tänavused maailma vastupidavaimad orienteerujad. Võistlustele saabub 400 tipporienteerujat 50 riigist, lisaks tuhatkond harrastajat. 

Orienteerumise maailmameistrivõistlused on esimest korda Eestis ja ühtlasi kogu Baltikumis, ütles orienteerumise maailmameistrivõistluste peakorraldaja Markus Puusepp. 30. juunist 7. juulini peetakse võistlusi nii Viljandis, Tartus, Vitipalus kui ka Rõuges. 

Just Rõuge ja Haanja vahel saab teoks kõige kaalukam mõõduvõtmine. Juba on seda tituleeritud Eesti selle suve suurimaks spordipeoks ja võistluste raames antakse Tartus Raekoja platsil ka kolm tasuta kontserti. 

“See on klassikaline, kuninglik distants,” sõnas Puusepp Rõuge distantsi kohta. “Siin selgitatakse kõige vastupidavamad orienteerujad.”

Kust rada kulgeb, see on kuni võistlusteni täielik saladus, mida teab alla kümne inimese ja neistki osa teab vaid distantsi mõnda lõiku. Isegi stardikoht on saladus. Meestel tuleb Rõuge ja Haanja vahel läbida 17 ja naistel 11 kilomeetrit. Meeste raja läbimine võtab mitmekesisel maastikul aega ligi poolteist tundi, naistel umbes 75 minutit. 

Metsas ainult kompassiga

Orienteerumisel saab kasutada üksnes kaarti ja kompassi, GPS ei ole lubatud. Ent nagu ütleb Markus Puusepp, on professionaalsete sportlaste otsustamisoskus kompassi abil kiirem kui GPSiga ning tehtud viga jääb 10–15 sekundi piiresse. 

“Orienteerumistehniline kogemus mängib veel rohkem rolli kui kiiresti jooksmine,” märkis ta. 

Rõuge kohta ütles Puusepp, et nad tunnevad end seal väga teretulnult. Vald on abiks nii jõu kui ka nõuga, aidates näiteks heinaniitmisel ja muudel tehnilistel töödel. 

Võistlejaid saabub Eestisse vanusevahemikus 20–40, kõige rohkem on 30–35-aastaseid. Nad on professionaalsed sportlased. Eesti orienteerumisnädalale 1.–8. juulini on aga oodatud ka harrastajad. Viimaseid tuleb siia tuhatkond ja kaks kolmandikku neist on väljastpoolt Eestit. Orienteerumine on kõige populaarsem Soomes, Rootsis ja Norras. 

Võistlusest tehakse neljatunnine otseülekanne, mida näeb nii ETV2-s kui ka Soome, Rootsi ja Taani kanalitel. Kaks kaamerat läheb üles ka võistlusrajale ehk metsa. Kokkuvõtteid võistluspäevadest teevad aga 130 riigi telekanalid ning Eurospordi Okeaania kanal. Ka võistluskeskustes on suured leedekraanid, nii et kohapealses melus saab samuti pingelisi võistlusi jälgida. 

Orienteerumise MMil osaleb ka viis orienteerumisklubi Võru sportlast, nende seas Sõmerpalust pärit Marianne Haug. Äsja Tartu ülikoolis kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Haug alustas treener Sarmite Silla käe all ja on tegelenud orienteerumisega juba 12 aastat. Tänavu võistleb ta esimest aastat põhiklassis ning plaanib minna 5,1 kilomeetri pikkusele lühirajale. 

“Kohalist eesmärki ei oska öelda,” sõnas Haug. “See on väga tore, et võistlused Eestis aset leiavad ja saab end maailma tippudega võrrelda.”

Väga oluline sündmus

Ka praegune Eesti parim orienteeruja Timo Sild on pärit Võrust. Ta juhib Eesti orienteerujate edetabelit ja on seega Eesti koondise liider. Sel nädalal Soome kaguosas Haminas peetud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel võitis Timo Sild kaks kuldmedalit: tuli maailmameistriks lühirajal (5,8 km) ja tavarajal (13 km).

Timo isa, Eesti üks tuntuimaid orienteerujaid Sixten Sild sai 1991. aasta maailmameistrivõistlustel Tšehhis pronksmedali. 

Orienteerumise maailmameistrivõistlused on Lõuna-Eestile tohutult suur sündmus, mille tulemusel jääb piirkonda prognoositavalt miljon eurot. Näiteks on juba praegu MMi ajaks võimatu saada Tartus hotellikohti. 

Markus Puusepa sõnul ei olnudki Eestil maailmameistrivõistlusi siia saada keeruline, sest kui 2013. aastal korraldajaks kandideeriti, polnud teisi konkurente. Tuleval aastal korraldab sama võistluse Läti. Finantsiliselt aitavad võistlustele kaasa EAS, Tartu linn ja teised omavalitsused. 

Korraldamine on iseenesest aga keeruline töö, milleks Puusepal endal on tulnud teha kolm aastat iga päev järjest tööd. Korraldusmeeskonnas lööb kaasa ligi 450 inimest, enamik on vabatahtlikud. 

“Oleme valmis selleks, et veel võib väga palju juhtuda,” sõnas Puusepp. Võistluspaikade ülesehitus on ajamahukas ja keeruline. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 15/06/2017 11:52:33