Pikima traditsiooniga Eesti jooksumaratoni, 44. Otepää-Tartu maratoni võitis tartlane Sander Hannus. Fotod: Malle Elvet

Kõledavõitu ja kerge vihmasajuga laupäeval startis Otepäält Tehvandi suusahüppetorni jalamilt selle aasta esimesele maratonile talvepealinnast Tartuni 39 pikamaajooksjat. Poolel teel, Pangodi lähedal, alustas poolmaratoni 34 maratoonarit. Eesti vanimalt, juba 44. korda peetud maratonilt viis võidukarika Tartusse Sander Hannus (2.47,35), kes tähistas jooksuga 30. sünnipäeva. Naistest sai 3.30,41ga võidu Võrumaalt pärit Siiri Pilt, kellele 44. Otepää-Tartu maraton oli isiklik 44. maratonijooks.

Ligi pool maratonist kulges mööda asfalti.

„Jooks algas allamäge. Seekordne maraton oli 30. kilomeetrini mõnus kulgemine. Eespool läinud Margus Luhtoja oli saanud ligi kolmeminutise edumaa. Umbes 35. kilomeetril läks veidi raskemaks, tuul oli ka pisut vastu. Kui hakkasin eespool Margust nägema, tuli küll tahtmine võita. Natuke häirisid säärekrambid, kuid muidu oli enesetunne hea. Sain pikalt liidrikohta hoidnud konkurendist mööda ja lõpuks edestasin teda kolme minutiga. Olin sel maratonil kuuendat korda,” rääkis LõunaLehele tänavuse maratoni võitja Sander Hannus. Jooksumehena sai ta tuntuks 2011. aasta suvel, kui ta keskmiselt maratonipikkuse etapiga päevas tegi joostes ringi ümber Eesti.

Hannus võitis Otepää-Tartu maratoni ka 2012. aastal, vahetult peale oma 25. sünnipäeva. „Poodiumi teisele ja kolmandale kohale olen jõudnud ka Haanja 100-l. Kokku peaks mul olema maratone joostud juba 30. Trennikilomeetreid olin kogunud 800 ringis. Äsjane oli sümboolne 30. sünnipäeva (päev peale jooksu) tähistamine. Õhtul lõõgastusin kodus teleri ees jalgpalli vaadates,” kõneles maaülikooli spordiklubis saalihokitreenerina töötav Hannus.

Teise koha sai Margus Luhtoja (2.50,50), kolmandaks jäi Vladimir Demjantšuk (2.52,02).

Haanjast pärit vennad Peeter ja Tõnu Hendrikson läbisid raja üheskoos. Vanem vennas Peeter sai kirja 9. tulemuse (3.27,02), Tõnu oli sekund aeglasem ja 10. kohal.

Võrulane Aare Huik (4.03,27) sai 21. koha. Urvaste välejalg Margus Konnula (5.01,11) lõpetas 32. kohaga. Ainus spordimees, kes jooksnud kõigil 44 varakevadisel maratonil – elvalane Matti Silber – läbis raja 5.52,47ga.

Silme eest läks mustaks ja iiveldas

Alles 2011. aastal Tallinna sügisjooksul oma esimese maratoni läbinud Siiri Pilt (47), Võrumaalt Mõnistest pärit sportliku elustiiliga naine, sai 44. Otepää-Tartu maratonilt oma esimese võidukarika (üldarvestuses 11. koht).

„See oli mu 44. maratonijooks. Alustasin rahulikult, rada kulges allamäge. Sain naistest ette juba üsna alguses ja jooksingi kogu raja läbi enamasti üksinda. Raja teine pool oli mööda kruusateid ja metsasihte, see oli raskem osa. Olen harjutanud jooksu ligi 600 kilomeetrit, enamasti Ihaste metsas ja ülikooli spordihallis,” rääkis naisvõitja Pilt, kes töötab ülikoolis spetsialistina.

Tänavu 29. jaanuaril jooksis Siiri Pilt Tondiraba hallis isikliku maratonirekordi 3.28.

„Otepäält Tartu serva Rehe hotellini joostud maraton on aja poolest välitingimustes joostud maratonidest mul paremuselt teine. Kiireima maratoni tegin 2012. aastal Tallinnas – 3.29,43,” selgitas Pilt, kes Otepää-Tartu jooksul on läbinud varem nii pikka kui lühemat rada.

Naisi oligi äsjase maratoni täispikal rajal vaid kuus. Teinegi Varstu keskkooli vilistlane, ERRis ajakirjanikuna töötav Jane Saluorg (24) startis samuti 42 kilomeetri jooksule. Mullu lumelörtsist libedal rajal tänavusele võitjale, vanemast kooliõest Pildile tugevat konkurentsi pakkunud ja naistest 3. koha saanud Saluorg katkestas nüüd 27 kilomeetri järel.

„Peale 20 kilomeetrit hakkas pingutusest halb, silme eest läks mustaks ja iiveldas, maraton tuli pooleli jätta,” nentis oma kuuenda Otepää-Tartu maratoni katkestanud Saluorg.

Algust tehti 1974 – armee aastapäeval

Poolmaratoni märja porise tee võttis tänavu jalge alla 34 jooksjat. „Olen olnud stardis juba siis, kui jooksmist alustati Tartust raekoja eest. Tänavu olen jooksnud ligi tuhat kilomeetrit nii Soomes kui Eestis. Olen juba osalenud kokku 98 maratonil. Seekord valisin siin poolmaratoni, sest tahan oma sajanda maratoni joosta mais Vändras,” põhjendas oma elu Tallinna ja Vantaa vahel jagav Marika Roopärg lühema raja valikut. Ta sai poolmaratonil naistest 3. koha (1.47,56, oma vanuserühmas 1. koht).

Poolmaratoni võidu viis kaheksa rajal olnud naise seas Otepääle Marge Türn (1.39,55, 1. koht ka oma vanuserühmas, üldarvestuses 14. koht), teiseks jäi Katrin Gabrel (1.41,40).

Poolmaratoni võitis meestest Andrus Lein (1.14,45), teiseks jäi Madis Osjamets (1.19,30), kolmandaks Rainer Nisloni (1.22,14). Põlvamaalane Ilmar Tagel läbis poolmaratoni 2.07,17ga (teine koht M70 klassis).

Maratoonlasi oli lisaks Eesti maakondadest tulnutele ka Hollandist.

Jooksuhooaja esimese maratoni ajalugu ulatub 1974. aastasse, mil Tartu ehitusmaterjalide tehase spordifanaatikud korraldasid 23. veebruaril maratonijooksu Tartust Otepääle. Jooksuks taotleti luba armee aastapäeva nimel, kuid salamisi peeti silmas hoopis Eesti Vabariigi aastapäeva. Esimese maratoni võitis orienteerujana tuntud Jaan Miljan, praegune maaülikooli professor. 20 aastat joosti Tartust Otepääle. Nüüd juba kaks tosinat aastat järjest joostakse märtsi viimasel laupäeval Otepäält Tartusse.

1979. aastal liitus maratoniga nimekas orienteeruja Tiit Tali, kes tuli 1983. aastal maratoni võitjaks. Tali asus ise maratoni peakorraldajaks, kui muudeti senine Tartu-Otepää 42 kilomeetri jooks Otepää-Tartu maratoniks. 24 aasta eest lisandus poolmaraton.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 30/03/2017 06:39:49