Indrek Saar, kultuuriminister (SDE).

Hüppa sügavasse vette, uju 100 meetrit rinnuli, sukeldu ja too käega põhjast ese, püsi puhates ja asendeid vahetades kolm minutit paigal, uju seejärel 100 meetrit seliliasendis ja välju veest. Varsti on see selge igal lapsel.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes kaotanud elu 415 inimest, kellest 28 olid kuni 18-aastased lapsed. Päästeameti 2015. aastal tellitud veeohutuskampaania märgatavuse uuringust selgus, et 62 protsenti 7–18-aastaste lastega perede esindajatest hindab oma laste ujumisoskust kehvaks. Neljandik lastest ei oska selle uuringu järgi üldse ujuda.

Selleks et olukorda muuta, on Eesti ujumisliit ja päästeamet 2015. aastal koostanud metoodilise õppematerjali ja alustanud ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamist uuendatud metoodika kohaselt. Uus metoodika võimaldab õpilasel mängulise tegevuse kaudu omandada mitmekülgsed oskused, kuidas tulla toime vees ja veekogude läheduses, ületada veega seotud hirmud ning tunda veest rõõmu. Ujumine aitab kaasa sellele, et noored väärtustaksid tervislikku eluviisi elustiili osana.

Hiljuti kiitis valitsus heaks kultuuriministeeriumi esitatud ja mitme ministeeriumi koostöös valminud ujumise algõppe reformi. Selle eesmärk on vähendada uppumissurmasid ja õpetada kõik Eesti lapsed ujuma. Ujumine on elutähtis oskus ning valitsuskoalitsioon peab tähtsaks, et jõutaks kõigi lasteni.

Ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamine uuendatud metoodika järgi on käinud juba paar aastat. Nüüdseks on koolitatud üle 560 inimese. Tuleval aastal uueneb ujumise õpitulemuste kirjeldus põhikooli riikliku õppekava liikumisõpetuse ainekavas. Ujumisoskuse saavutamiseks on ette nähtud kuni 40 tundi ning tunnis võib ühe treeneri käe all korraga õppida kuni 12 last.

Suurendamaks ujumisõppe rahastamist on valitsuskoalitsioon arvestanud alates 2018. aastast juurde miljon eurot aastas. Kokku üle 1,2 miljoni euro suunatakse kohalikele omavalitsustele ning see võimaldab katta ujulate kasutamise kulud, samuti toetada transporti ja tasuda lisanduvate ujumistunniandjate tööjõukulud.

Haridus- ja teadusministeeriumile on esitatud uuendatud õpitulemuste kirjeldus ja ujumise algõpetuse programmi eelnõu. See sobib hästi ministeeriumi plaaniga kujundada kogu kehalise kasvatuse õpe ümber liikumisõpetuseks ning anda seeläbi õpilastele vajalikud teadmised ja motivatsioon harrastada liikumist.

Eesti inimesed peavad muutuma füüsiliselt aktiivsemaks. Põhjamaades liigub ja teeb sporti vähemalt kaks kolmandikku elanikest, meil umbes pooled. Edasiminek on õnneks märgatav, kuid rahuloluks veel põhjust pole.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on iga inimene väärtus, mida tuleb hoida iga hinna eest. Kui suudame kõik Eesti lapsed ujuma õpetada, siis on see tegelik samm õnnetussurmade vähendamiseks. Pikem tervena elatud eluiga aitab kaasa üldisele heaolule, muu hulgas majanduskasvule.

Ja veel. Sissejuhatuses kirjeldatud katse soovitan läbi proovida ka täiskasvanuil. Kui hätta jääte, tuleks tõsiselt mõelda oma ujumisoskuse parandamise peale. Eestis peaks iga inimene oskama ujuda, oleme ju ikkagi mereriik ja enam kui tuhande siseveekoguga maa.

Autor: Indrek Saar, kultuuriminister (SDE)
Viimati muudetud: 09/03/2017 08:58:03