Ilmar Särg, „Varjus”.

Ilmar Särg, „Varjus”. Nüüdisromaan. Lambri Raamat, 2016. 208 lk.

Ootuses oli „Varjus” minu jaoks haldusreformi paroodia. Tegelikult jõutakse siin vaid haldusreformi põgusa puudutuseni. Võimuvõitlusest kohalikus omavalitsuses pajatab see teos. Aga võimuvõitlusest ka poole mahu ulatuses. Autor Ilmar Särg, arst ja kirjanik (62), on ise Elva linnavolikogu liige.

Esimene kolmandik loost kulub valimisnimekirjade kokkupanemisele. „Valimisnimekirja pole lihtne kokku panna. Enamus inimesi ei taha selle s..a sisse astuda, mida poliitika kasvõi omavalitsuse tasemel endast kujutab,” loeme leheküljelt 40.

Kalmustes (Mustvee ja Kallaste juba ühendatud hübriid!) on kaks suurt valimisnimekirja. Senise linnapea Toomas Merila valimisliitu kutsutakse nüüdne talunik, varasem brigadir Ants Kapten; eluaegne ärimees Jaan Kabel; kunagine luuletaja, nüüdne kirjastaja Kusti Peller; uus Äksi nõid hüüdnimega doktor Maramaa.

Konkureeriva suure nimekirja moodustab ärimees, palkmajade tootja Tõnis Agro. Värvikasse kooslusse kuuluvad Luule Mets (skandalist, kakleja, ostuhull); vanas eas Kalmustesse oma uue naise juurde kolinud ülikooli professor Tobi; Kaarel Kaasik, suur jutumees, kes isegi valitsuse nõunik olnud; pikka aega laias ilmas hulkunud isand Linask, kes on homo ja elab oma noormehega; läbikukkunud lambakasvataja ja poliitik Krista Vanaraud.

Kolmandas, väikeses nimekirjas esineb Adolf (Hitler?) Karu, kes ei allunud kellelegi ja võis ükskõik kelle silmapilgutamata reeta. „Korralik turg Kalmustesse!” sai tema valimisliidu lipukirjaks. Nimekirja õnnestub tal värvata vaid üks naisterahvas, Kati Kormoran (jultunud lind), kes tahtis võimu, tähtsust ja jumal teab veel mida.

Ilfi-Petrovi „Kaheteist tooli” moel tegelasi ükshaaval läbi käies avaneb tõsieluline pilt tänapäeva Eesti tegelikkusest. Nimed Vanaraud, Kusti Peller, Kapten, Kabel, Kormoran viitavad jämekoomikale, kuid kiituseks pean ütlema, et lamedast jandist on autor suutnud hoiduda.

Valimiste järel moodustub koalitsioon Merila-Karu, ühehäälelise enamusega volikogus. Ühel hetkel Karu-Kormoran hüppavad üle Agro poolele, tuleb teine koalitsioon, jälle ühehäälelise enamusega. Ja mille pärast reedavad? Kati tahtis saada personalijuhi kohta Kaasiku tulevases tervisekeskuses. Kahepalgelisust kommenteerib Maramaa: „Nagu sotsid ikka.”

Demokraatia häda ja viletsus tuleb siin raamatus esile. Kui paljudes volikogudes on ühel poolel ühe-kahe häälega enamus teise poole suhtes – 6:5, 8:7, 11:10 jne. Ühe-kahe inimese hetketujudest sõltub koalitsiooni lagunemine või püsimine. „Varjus” näitabki, mis toimub varjus, tumedas alas ning kui pisikesed ja madalad need hetketujud on.

Kohalik valitsemine peaks toimuma ju parimal võimalikul viisil, kõige võimekamate inimeste poolt, kes meil on. Aga kaugel sellest! Hääletasime 6:5 ja see ongi ülim tarkus. Midagi rohkemat me täna ei suuda.

„Varjus” on kirjutatud ladusalt ja rahvalikus keeles. Eriti meeldisid lühikesed peatükid, mis lasid lugu hõlpsasti hoomata. Autor Särg ei ole kuri, tige. Kujutan ette, et oleks võinud olla teravam, tigedam.

Särg tunneb elu. Hästi on vajutatud sotsiaalselt tundlikele punktidele. Näiteks tervisekeskuste vajaduseta pealesurumine omavalitsustele. Või ostuhullud: naine ostis arutult kokku riideid ja kingi.

Mõned liinid lähevad kesksüžeest välja ja lõpevad õhku. Kusti Pelleri naissuhted: Haapsalu raamatukoguhoidja Merle Paas ja Sadala imeheliseva häälega Tiina Kelluke – siin kirjutab Särg oma endises teada-tuntud laadis. Tema kohe ei saa naisteliini ajamata.

„Varjus” toob varjuküljed trükivalgusesse. Aitäh paljastajale.

Autor: Rannar Susi
Viimati muudetud: 09/03/2017 08:49:04