Taevaskoja puhkekeskus. Foto: www.taevaskoja.ee

Kagunurgas aasta ringi tegutsevates turismitaludes ja puhkekohtades oli selgi aastavahetusel külalisi Eestimaa eri paigust.

Taevaskojas Põlvamaal asub 90 kohaga Taevaskoja puhkekeskus, mille tegevjuht Triinu Vähi ütles, et jõulude ajal oli maja tühi, sest kõik on sel ajal oma peredega koos.

„Juba mitu aastat on aastavahetusel majas üks ja sama 35-liikmeline seltskond Eestist,” lisas ta.

Ees ootava sooja aja kohta naljatas tegevjuht, et neid ootab hullumaja, kuna peaaegu kõik kohad on välja müüdud. „Meil on kuues vahetuses noored laagris, siis karskusseltsi suvepäevad ja nädalavahetustel pulmad. Kohti saab tulevaks aastaks broneerida.”

Suve jooksul käib Taevaskojast läbi tuhat last, kellest pooled on noortelaagris, pooled käivad siin mais ja juunis kooliekskursioonidel. Noortelaagrid on Taevaskojas toimunud üle 20 suve.

Triinu Vähi sõnul on puhkekeskuse edu taga seegi, et Taevaskoja nimi tõmbab ligi.

Narvalased Sangaste mail

Haanjamaal asuvas Suhka turismitalus on küll tunduvalt vähem kohti kui Taevaskoja puhkekeskuses, kuid aastavahetuse veetis siin neli perekonda Rakverest. Aasta tagasi olid Suhkal pealinlased. Perenaine Merike Raiste-Prutt ütles, et mõned rakverelased olid Suhkal ka varem uut aastat vastu võtnud.

„Saunaskäimise järel istuti pidulauda, kuid alanud aastat mindi tervitama õue, kus lennutati ka rakette, tänavu küll mullusest vähem,” edastas perenaine. Ta lisas, et alanud nädala algus oli Haanjas talvine ja suusarajad on avatud.

Raiste-Prutt rääkis, et ühed grupid on broneerinud kohad suveks, teised sügiseks ning rühm Prantsusmaalt on kohad kinni pannud tulevaks aastavahetuseks. „Prantslased hakkavad suure tõenäosusega Haanja ümbrust ja teisigi piirkondi aasta ringi avastama,” teadis ta.

Kakulaane turismitalu asub Sangaste vallas Valgamaal. Perenaine Maie Lepik ütles, et neil võtsid uue aasta vastu kolm perekonda Narvast. „Nad olid meie juures kolmandat korda, kuid mitte järjest. Normaalsed eestimaalased, kellest enamikul eesti keelest arusaamisega raskusi ei olnud,” rääkis Lepik. Ta lisas, et talus toimetavad kõik külalised omaette: teevad süüa, käivad suitsusaunas ja sõidavad lähedal asuvale Kuutsemäele suusatama.

Kakulaane talu kümneaastase tegevuse ajal on põhiliselt puhkajaid Eestimaalt ja Lätist ning soojal ajal mõned ka idapiiri tagant.

Käibemaks õnneks ei tõusnud

Kõikide turismitalude pererahvas rõõmustab, et valitsus jättis turismitalude käibemaksu samaks.

„Lähiümbruse turismitalud on üldjuhul väikesed perefirmad, kus kogu töö tehakse ellujäämise nimel oma perega. Käive ei ole suur ning tööpäeva pikkusi ei vaadata. Käibemaksu tõus oleks Haanjamaal turismi käivet veelgi vähendanud, sest kui teenuse hinda tõsta, valiksid paljud puhkajad teised puhkamise kohad,” kõneles Suhka turismitalu perenaine. Ta lisas, et kui nad 1999. aastal otsustasid turismitalu pidama hakata, maksustas riik majutusteenust viieprotsendise käibemaksuga.

Internetiavarustest kagunurga turismitalusid otsides ja helistades sain teada, et näiteks Koidu Kodu Värska lähedal Põlvamaal võtab külastajaid vastu vaid soojal ajal, maist oktoobrini. „Majas on ahiküte ja sellepärast ootame külalisi vaid soojal ajal,” põhjendas perenaine Hilja-Eletiina Koit. Ta lisas, et Koidu Kodul on aastatega kujunenud oma kindlad puhkajad. Enamik külalistest on Eestist, üksikuid on nii lääne kui ka ida poolt.

Kuid internetist leiab neidki turismitalusid, mille pererahvas ammu tegevuse lõpetanud. „Ma ei tegutse enam mitu aastat ja olen palunud oma andmed maha võtta, kuid siiani pole seda tehtud,” ütles Aet Olle Piiri talust Lahedalt.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/01/2017 07:26:51