Arst Peeter Kudu (vasakul) isa mälestuskaardiga. Paremal tervikasja autor Indrek Ilves. Fotod: Malle Elvet

Aasta algul möödus sada aastat nimeka kergejõustikutreeneri, spordipedagoogi ning ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja Käärikule spordibaasi rajaja Fred Kudu (1917–1988) sünnist.

Kergejõustiklasi, eeskätt endisi kümnevõistlejaid koondava K-klubi eestvedamisel tähistati Kudu 100. sünniaastapäeva. Alustati mälestushetkedega Tartus Raadi kalmistul hauakünka juures, kust suunduti olümpia- ja spordimuuseumisse mälestusnäituse avamisele.

Kudut, suurkuju Eesti spordi ajaloos, meenutasid temaga tihedalt kokku puutunud spordiinimesed, nende seas ka Kudu õpilane Toomas Savi (74). Loeti ette 1947. aastal Saksamaalt põgenikelaagrist saadetud treener Herbert Niileri kiri Kudule. Kaua aastaid kehakultuuridispanseri peaarstina töötanud Aino Arro (93) meenutas tänuga spordirahva seas Bossiks kutsutud Kudut, tänu kellele sai ka Kääriku populaarne spordibaas endale juba 1951. aastal arstipunkti, pisikeses viieruutmeetrises toas.

Näituse kuraator, muuseumi teadur Enn Mainla möönis, et kronoloogilise ülesehitusega näituse kokkupanek polnud lihtne.

Omniva andis Fred Kudu juubeli tähistuseks välja tervikasja, margi ja eritempliga kaardi. Selle kujundas kunstnik Indrek Ilves. Tähelepanuväärne on, et kõigist seni ilmunud 94 tervikasjast on koguni 30 pühendatud spordile ja sportlastele. Kudule pühendatu on kolmekümnes sporditeemaline.

„Ma töötasin 14 aastat Käärikul arstina,” sõnas mälestusüritusel viibinud treener Kudu poeg Peeter Kudu, kes on olnud arstina töötanud nii Värska sanatooriumis kui Pühajärve puhkekeskuses.

1993. aastal peeti K-klubi algatusel esimene Kudu mälestusvõistlus Käärikul, hiljem valdavalt Tartus. Nüüd on lisandunud ka Kudu-nimelised lastevõistlused. „Mu pojapoeg, kaheksane Thorn-Fred, on juba lastevõistlusel diplomeid saanud,” mainis Peeter Kudu. Fred Kudu lesk Ethel, võimlemistreener, tähistas kaasa juubeliaastapäeva kodus. Võimlemistreenerina töötab ka Bossi tütar Reet.

Pärnus sündinud Kudu ehitusmeistrist isa Otto Kuddu rändas eelmise sajandi alguses Põlvamaalt Koorastest tööotsinguil Moskvasse. Seal tutvus ta eestlannast koduõpetajaga, Fredi emaga. Koos koliti tagasi Eestisse.

Emalt hea keelevaistu ja isalt spordihuvi saanud nooruk hakkas varakult sportima. Narvast spordilaagrist värvati sihvakas sportlik mees laskurkorpusesse. 1944. aastal määrati Fred Kudu Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaaniks. Tema õlul oli teaduskonna ülesehitus. Kudu sõitis palju Eestis, eriti Tartust lõuna pool ringi, otsides kohta ülikooli spordibaasile. Nii leidiski ta 1947. aastal Otepäält 11 kilomeetri kaugusel Käärikul sobiva talu ja koha. Tänu Kudu entusiasmile ja organiseerimisvõimetele kerkis Käärikule spordibaas, samuti remonditi võimlad Tartus.

Kudu nimekate õpilaste seas olid Nikolai Avilov, Rein Aun jt. Viitel olümpiamängudel oli Kudu NSVLi kergejõustiklaste peatreenerina.

Kuuest stendist koosnev näitus jääb Tartus olümpia- ja spordimuuseumis avatuks jaanuari lõpuni, edasi rändab ekspositsioon Käärikule, mille mäenõlval troonib Kääriku baasi asutaja Kudu pronksist kuju – Boss vaatab järvele.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 12/01/2017 06:45:29