Foto: Põlva maavalitsus

Täna avati pidulikult Põlva Gümnaasiumi uus hoone Piiri tänaval, mis on Eesti esimene liginullenergia koolimaja.

„Väga palju pikki aastaid kestnud tulised vaidlused saavad täna punkti. Punkti, kust edasi läheb kool mitte ainult uue koolina, sest seda te teete juba 1. septembrist saadik, vaid ka uues majas, mis annab teile mõnusa tugipunkti nendele põnevatele ideedele, mida te siin koolis juba teete. Koolihoone pole kunagi lihtsalt hoone - see on keskkond, mis toetab meid õpingutes, otsingutes ja annab tuge meie laste edasiseks õppetööks," sõnas oma kõnes haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

„Riigigümnaasimi tulek Põlvasse oli tähtsa verstapostini jõudmine juba käesoleva õppeaasta alguses. Te (koolipere) olete jõudnud selle kooli korralikult sisuga täita juba enne uude majja asumist - seda vaimu oli tunda juba 1. septembril. On hea tõdeda, et täna avatud vinge hoone on teile mõnusaks toeks oma eesmärkide elluviimisel. Põlva riigigümnaasium on garantiiks, et selle maakonna säravamad tipud ei pea enne ülikooli astumist teise linna haridust omandama minema," märkis maavanem Igor Taro.  

„Tänapäevane gümnaasium  - see on nagu nutitelefon. Selles on äge sisu, see on ligitõmbav ja kutsub vaatama. Selles on terve rida erinevaid äppe, mis loovad terviku. Aga nutitelefon vajab ka ilusat kesta. Ja nüüd on see meil olemas," sõnas Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi. 

Enam kui 2300 ruutmeetri suurune gümnaasiumihoone ehitati 1963. aastal valminud internaadihoone asemele ning selle rajamisel pöörati erilist tähelepanu õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursuseid on võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest viieteistkümnes pakutakse koostööd piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega. Koolis tegutseb 11 õpilasfirmat. 

Hoone ehitas OÜ Ehitus5ECO ning projekteeris AS Resand. Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu fondi ning riigi rahaga.

Põlva maakonnas on gümnaasiumiastmes õpilasi kokku 327, neist riigigümnaasiumis 217. Põlva maakonnas saab gümnaasiumiharidust omandada lisaks riigigümnaasiumile veel Värska gümnaasiumis, Kanepi gümnaasiumis ja Räpina ühisgümnaasiumis. Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega. Esimese maakondliku riigigümnaasiumina alustas 2012. aastal Viljandi Gümnaasium, 2013. aastal lisandusid Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 2015. aastal avati Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ning Võru Gümnaasium. 2016. aastal alustasid õppetööd riigigümnaasiumid Hiiumaal, Valgas ja ka Põlvas, kus esimesel poolaastal toimus õppetöö asenduspinnal. Varasemalt tegutses kaks riigigümnaasiumi – Nõo Reaalgümnaasium ning Noarootsi Gümnaasium, mõlemad asutatud 1994. aastal. Aastal 2020 on plaanide kohaselt igas maakonnakeskuses riigigümnaasium.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/01/2017 16:14:04