Inara Luigas. Foto: LLi arhiiv

Riigikogu fraktsioonide jagatavast nn katuserahast saab märkimisväärse osa ka mittetulundusühing, mille juhatuse liige ei ole keegi muu kui riigikogu liige ise. „Ütlen ausalt, et ega see eetiline ole,” tunnistab hiljuti asendusliikmena Toompeale pääsenud Inara Luigas. „Rahustan ennast sellega, et see raha, mis tuleb katuserahade kaudu, ei ole isiklikult mulle, vaid läheb ikka selleks, et teenida ja teenindada Setomaa inimesi ja Setomaa sõpru.”

Üle 20 aasta on kehtinud kokkulepe, et riigikogu liikmed saavad pärast riigieelarve parlamenti jõudmist jagada teatud summa regionaalseteks investeeringuteks. Seda kutsutakse ka katuserahaks.

Nädala algul võttis riigikogu vastu järgmise aasta riigieelarve. Riigikogu kuus fraktsiooni saavad omale meelepäraseid omavalitsusi, haridusasutusi, MTÜsid, sihtasutusi jt tuleva aasta riigieelarvest toetada mitme miljoni euroga.

Ainuüksi Kagu-Eestisse tuleb üle 682 000 euro katuseraha. Analüüsides seda, kuhu raha läheb, selgus nii mõndagi huvitavat.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni katuserahanimekirjas on mittetulundusühing Aig, kellele on määratud 5000 eurot hoone siseremondiks. Mikitamäe vallas Karisilla külas asuva MTÜ juhatus on kaheliikmeline, kellest üks on sotsiaaldemokraadist riigikogu liige, endine erakonna peasekretär Inara Luigas.

Katuserahaga ahjud korda

„MTÜ Aig on hoogsalt tegutsev mittetulundusühing, mis tegeleb aktiivselt seto kultuuri ja eriti seto toidu propageerimisega,” ütleb Luigas esmalt. Ta kinnitab, et nad on teinud vanas kultuurihoones palju omal jõul ja oma rahaga (siseruumide sanitaarremont, inventari soetamine, ürituste korraldamine) ning esitanud kaks aastat järjest taotluse Seto arenguprogrammist raha saamiseks hoone remondiks (eeskätt köögipoole remondiks ja vundamendi paranduseks), kuid taotlused on tagasi lükatud.

5000 euro suuruse katuseraha eest teevad nad korda ahjud ning lisanduva toetusraha ja omavahendite abil paigaldavad majja veetorud.

Luigas räägib, et tänavu on nad edukalt korraldanud Setomaa kostipäeva, seto kultuurinädala üritusi, on toimunud kohtumised soome-ugri rahvaste esindajatega jne.

„Oleme kokku kutsunud Mikitamäe käsitööseltsi, mis vajab hädasti sellist kooskäimiskohta. Isiklikult loodan väga, et juba kevadel avame ametlikult hoone, kus saame korraldada mitmesuguseid seto kultuuriüritusi,” ütleb Luigas, kelle sõnul on säärase kooskäimiskoha järele kohapeal väga suur nõudlus. „Mikitamäe vallavalitsus on igati toetanud meie algatusi ja võimaluse korral toetanud. Ootame kõiki meie kevadisele avapeole ja kindlasti Setomaa kostipääväle.”

Luigas: Mikitamäel puudub seto keskus

Aga kuidas teie sellesse suhtute, et riigikogu fraktsioonide jagatavat katuseraha saab ka MTÜ, mille juhatuse liikmeks on riigikogu liige ise?

„Ütlen ausalt, et ega see eetiline ole,” tunnistab Inara Luigas. „Mul oligi siin selline segadus, et ajal, kui me esitasime ettepanekuid, siis ma polnud riigikogus. Kuna olin oma elu korraldanud juba nii, et tegelen oma Setomaa asjadega ja püüan siin teha niipalju, kui minust veel kasu on. Riigikogu uks oli minu jaoks juba kinni.”

Inara Luigasest sai riigikogu liige taas 25. novembrist, ta sai parlamenti asendusliikmena.

Ta jätkab: „Koondasime oma MTÜ ümber inimesi, kes tahavad ka Mikitamäe kandis korraldada samaväärseid üritusi ja elu, nagu näiteks Obinitsas, mis on meile alati eeskujuks olnud. Ka Setomaa rahad tulevad ju kõik riigieelarvest, vaid natuke läbi teiste kanalite. Ka nendest võiks kunagi rohkem rääkida, kes kuidas kümneid tuhandeid saavad ja mida nende rahade eest tehakse, millised on need tegevused ja nii edasi.”

„Ma rahustan ennast sellega,” lisab ta, „et see raha, mis tuleb katuserahade kaudu, ei ole minu isiklik raha, ei ole isiklikult mulle, vaid läheb ikka selleks, et teenida ja teenindada Setomaa inimesi ja Setomaa sõpru. Seda enam, et Mikitamäel puudub selline seto keskus.”

Luigas lisab, et ta oli väga teadlik, et tal tuleb selle teema kohta ajakirjandusele aru anda. „Ja ma teen seda hea meelega, need asjad peavadki olema avalikud ja seletatavad. Ma pole hetkegi mõelnud, et „ehk läheb mööda” ja keegi ei märka seda teemat,” lausub ta.

 

LISALOOD

Mõned saavad raha mitmelt erakonnalt

Järgmisel aastal tuleb Kagu-Eestisse üle 682 000 euro katuseraha. Mõned objektid, vallad jms saavad raha mitmelt erakonnalt. Näiteks tuleb Räpina Sillapää lossi renoveerimistöödeks 20 000 eurot sotsiaaldemokraatidelt ja lossi esimese korruse remondiks 19 000 eurot EKRE-lt.

IRLi fraktsioon eraldab mänguväljaku rajamiseks Antsla linna 12 000 eurot, sotsid annavad Antsla gümnaasiumile mööbli soetuseks 5000 eurot ning Keskerakond jagab Antsla gümnaasiumi infotehnoloogiavahendite soetamiseks 25 000 eurot.

Raha saavad ka kirikud. Näiteks Võru Katariina kirik saab sotsiaaldemokraatidelt renoveerimiseks 20 000 eurot ning EAÕK Valga Issidori kirik tuleohutuse parendamiseks ja sademevee kahjustuste ärahoidmiseks 15 000 eurot. Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni kiriku remondiks jagas Keskerakond 10 000 eurot.

EKRE tegi kirikute kohta säärased ettepanekud: EELK Valga Peetri-Luke koguduse Jaani kirikule 8000 eurot, EELK Hargla kogudusele 7000 eurot ning Põlva Elu Sõna Kogudusele 5000 eurot Põlva kristlike laste suvelaagri korraldamiseks.

 

Heimar Lenk: riigikogu liikmel on õigus oma elektoraati aidata

„Arvan, et minu katuserahad on õigesse kohta läinud,” leiab kauaaegne riigikogu liige Heimar Lenk (Keskerakond).

„Olen katuserahadega ikka püüdnud toetada neid, kel ühiskonnas kõige raskem. Väikese sissetulekuga inimesi ja neid, kel mõni haigus elu kibedaks teinud,” lisab rahvasaadik. Ja toob näiteid: „Olgu need pensionäride ühendused või puuetega inimeste organisatsioonid. Ka sel aastal toetasin hooldekodus vanadust mööda saatvaid inimesi, kahte kirikut, ühte külateatrit ja raamatukogu. Täpsemad andmed on internetist üleval.”

Lenk on arvamusel, et katuserahasüsteem on õigustatud. „Riigikogu liikmed on oma valijate või siis rahva esindajad parlamendis ja neil on õigus ka oma elektoraati aidata. Kui mind on riigikokku valitud, siis peab mul olema kasvõi minimaalne vabadus raha kasutamist suunata. See abi pole suur, kuid ta on sümboolne. Sellega saab saadik rõhutada oma poliitilisi eelistusi,” räägib Lenk.

„On suur vahe, kes ma toetan mõnda rikast golfiklubi või hoopis ots otsaga kokku saavat lastevanemate ühendust,” lisab ta. „Toetades suurperesid rõhutan ma, et eesti rahval oleks vaja suurt juurdekasvu. Toetades pensionäre saadan sõnumi, et austan vanema seltskonna elutööd ja ütlen neile aitäh selle Eesti eest, mille nad meile laulva revolutsiooni käigus pärandasid.”

 

Maksumaksjate liit: kasutada võiks kaasava eelarve formaati

Maksumaksjate liidul on katuseraha kohta oma arvamus. „Paar aastat tagasi tegime ettepaneku, et ka riigi tasandil võiks kasutada kaasava eelarve formaati, nagu see on üsna edukal toiminud mitmes omavalitsuses, näiteks Tartus,” kommenteeris maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis. „Raha võiks jagada mingi valemi alusel valdkondade ja piirkondade MTÜde kaudu või moodustada kolmanda sektori esindajatest mingi kogu, kes rahataotlused läbi vaataks ja kelle tegevus oleks avalik.”

 

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 06/01/2017 22:32:58