Eile allkirjastasid Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste vallavolikogu liikmed Põlva riigigümnaasiumis ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib rahvaarvult Kagu-Eesti teine omavalitsus – uus Põlva vald, kus elab ligi 14 600 inimest.

Eelmisel nädalal kinnitati volikogudes aga ühinemislepingu õiend, mis oli tekkinud avaliku väljapaneku ettepanekute läbiarutamise tulemusena. Muudatusettepanekud kipuvad üldiselt tulema aktiivsematelt üksikarvajatelt, väikestelt seltsidelt, noortevolikogudelt. Mis aga Põlva puhul pani kulmu kergitama, on see, et kui tugevaid huvirühmade ühisavaldusi tehti lepingu muutmiseks.

Oma ettepaneku esitasid MTÜ Valla- ja Linnasekretärid, Põlva valla külavanemate seltsing, Laheda vallavalitsuse ametnikud, Vastse-Kuuste vallavalitsuse ametnikud, Mooste vallavanem Ülo Needo ja Laheda vallavanem Sirje Tobreluts, üks vallavanem oma küla nimel ja üks tavakodanik.

Ühinemisprotsessi juhtkomisjoni ja Põlva vallavolikogu esimeest Kuldar Leisi see ei üllatanud. „Need ettepanekud, mis olid nii-öelda huvigruppide poolt, olid selles mõttes mõistlikud, et meie naabritel Räpinas ja Kanepis on samasugused punktid sees,” tõdes ta.

Juhtkomisjon oli esitatud ettepanekute suhtes üksmeelsel seisukohal, välja arvatud MTÜ Valla- ja Linnasekretärid ettepanek, mille poolt hääletas viis ning vastu kolm komisjoni liiget. Selle muudatusega võrdsustati vallasekretärid tööta jäämise korral vallajuhtidega ehk lisaks koondamishüvitisele makstakse neile preemia poole aasta põhipalga ulatuses.

„Kui haldusreformi seadust tehti, siis arvestatigi, et vallasekretäridel on suurem kompensatsioon, aga see jäi välja. Nüüd me vaatasime, et kuna nad on kõik hästi kogenud ja asjalikud inimesed, siis see on mõistlik ettepanek. Eelnevalt keegi ei teinud muud ettepanekut, mindi kergelt üle. Selles suhtes on avalikustamise ja ettepanekute tegemise perioodid hästi mõistlikud, et sealt võibki tulla ettepanekuid, mida on vaja arvestada,” leidis Kuldar Leis.

Samamoodi tõid Laheda vallaametnike ja Vastse-Kuuste vallaametnike ettepanekud neile koondamise korral täiendava hüvitise kolme kuupalga ulatuses.

Volikogus 27 liiget

Mooste ja Laheda vallavanem, kes kuuluvad ka juhtkomisjoni, tegid kumbki aga ettepaneku tulevase vallavolikogu suurendamiseks 27 liikme peale, et kõikide piirkondade huvid oleksid paremini esindatud. See oli juhtkomisjonile juba ette teada ja nõusolek tuli kergelt.

„Kui projekti kokku panime, siis arutasime seda, aga jäi valdavalt mõte, et võiks 23 liiget olla, nagu on Põlva vallal. Kui oli avalikustamise periood ja sai kõige üle veel mõelda ajaliselt, siis kaks vallavanemat tegid ettepaneku, et 27 liiget. Tegelikult me teadsime juba, et nemad teevad, sama mõte oli ka teistel. Kaudselt võib ka öelda, et teised juhtkomisjoni liikmed olid sellega päri, aga kõikidel polnudki mõtet ettepanekut teha. Pärast juhtkomisjonis seda muudatust otsustades oli lihtne,” rääkis Leis.

Planeeritava omavalitsuste ühinemise tulemusena moodustuvas vallas on 70 küla. „Omavalitsuse ja ka külade seisukohalt on kahtlematult oluline aidata kaasa külakogukondade tugevdamisele,” leidsid Põlva valla külavanemad. Seepärast oli nende heakskiidetud ettepanekuks täiendada lepingut punktiga „Säilitatakse liituvate omavalitsuste territooriumil asuvad külakeskused (seltsitoad) ja toetatakse nende tegevust”.

„Mida rohkem on selliseid tahtjaid, kes tahaksid juhtimises kaasa lüüa, seda tugevamad on kogukonnad,” arvas Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis laiemalt kaasarääkijate kohta.

Kas aga tulevikus võiks külavanemate roll piirkondlikuks esindamiseks tugevneda? „Võib-olla. Praegu on Põlva vallas küll see olukord, kus külavanemaid on volikogus, nad on väga hästi esindatud, nad näevad kõiki arenguid ja uusi mõtteid ning nad saavad väga hästi kaasa rääkida. Hirm, mis oli enne valla ja linna ühinemist, et maainimesi üldse kuulda ei võeta – see nii ei ole,” kinnitas juhtkomisjoni esimees.

Tempokalt tehtud

Lõplik täiendatud leping on Kuldar Leisi sõnul parajalt lihvitud.

Miks nii olulised küsimused aga lepingu puhul üldse kerkisid? „Eks haldusreformi häda oligi see, et vahepeal jäi läbirääkimiste ja mõtlemise aega väheks, kuna tempo oli kõva. Selle tõttu oligi hea, et sai projekti veel läbi nämmutada. Arvan, et leping on väga hea, sellega olid kõik juhtkomisjoni liikmed päri,” sõnas ta.

Leis meenutas, et jaanuarist kuni suveni olid kõik haldusreformi suhtes äraootavad ja vaadati kui sellist pealesunnitud paratamatust, aga mida aeg edasi, seda rohkem on aru saadud, et täiesti vajalik tegevus. „Kui need väiksemad vallad tegid otsuse ära, et Põlvaga edasi rääkida, siis see periood oli hästi asjalik ja me käisime väga tihedalt koos, arutasime kõiki küsimusi pikalt läbi, oli hästi konstruktiivne,” rääkis ta.

Konstruktiivsuseni viis aga tõdemus, et nüüd ollakse ühes paadis, et ei võidelda ainult enam valla eest, kus osututi valituks. „Ma proovisin igal sammul toonitada seda, et alates sellest hetkest, kui me oleme volikogudes otsused teinud, et kes siis kellega läbirääkimisi peab ja lõpuni tahab minna, peaks seda piirkonda vaatama ühtsena. Ei ole enam nii, et keegi väga enda poole peaks kakkuma. See ei ole mõistlik, igal pool peab elu alles jääma. Otsus, et põhikoolid jäävad sellises seisus, nagu nad täna on, on ka väga palju tingitud just sellest, et maal oleks elu alles ja noored pered saaksid hoida oma lapsed kodu lähedal koolis,” selgitas Leis.

Vaid kahe nädala eest kinnitati rahvaküsitluse tulemused, viie valla üle 12 200 hääleõiguslikust elanikust ütles oma sõna sekka 352 inimest ehk 3,9 protsenti. Neist mõnesajast inimesest selge enamik toetas ühinemist, kusjuures Vastse-Kuuste valla 42 häält olid kõik ühinemise poolt.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 22/12/2016 09:07:40