Andres Kõiv.

Lõppevast aastast Võrumaal tuleb kohe pähe kolm tähelepanuväärset sündmust. Esiteks toimus tänavu Võrus võidupüha paraad, mis on auks ja ehteks igale linnale, kus seda peetakse. Paraad tõi Võrru palju rõõmu ja külalisi, kellele kaitseliit pakkus laitmatut elamust. Korda läks see veel enam meile enestele.

Teine episood, mis on sügavalt inimlik ja sellisena puudutab igaüht: Maria Sepp, Rõuge valla tüdruk, sai uue südame. Koos sellega uue lootuse ning suure toetuse ja kaasamõtlemise ennekõike Rõuge, kuid kaude ka kogu Võru- ja Eestimaa inimestelt. Soovin Mariale eraldi kena aastalõppu ja kordaminekuid, milliseid noortel ikka olema peab. Tänan kõiki, kes Mariat on toetanud, kasvõi ilusa mõttega.

Kolmandaks omavalitsuste ühinemine. Õigupoolest pole veel päris täit selgust, kuid sel aastal on suur mõistmine selles vallas toimunud. Seda mitte niipalju piiride tõmbamise või valdadele nimede panemise mõttes, kuivõrd omavalitsuste tuleviku peale mõtlemises. Ma pole näinud sellist indu ja põhjalikkust, millega on muudatusi plaanitud, ja hoolikust, kuidas langetatakse otsuseid tuleviku kohta.

Kuidas hääbumisest hoiduda

Kindlasti on omavalitsuste ühinemine ka järgmise aasta märksõna number üks. Krooni panevad sellele kohalikud valimised, mis raamivad uue reaalsuse. Ootan huvi ja lootusega, et uued omavalitsused saavad olema toimekad ja koostöösuutlikud. Arukuse ja ressursside suurema kokkupuutepinna alt peaks tärkama tugevamad omavalitsused.

Nagu oleme maakondliku omavalitsusliidu koostööraamistikus korduvalt näinud, on ikka ja taas aktuaalne Võru linna ja teiste maakonna omavalitsuste koostöötahe. Järgmisel aastal on see tähtsuselt teema number kaks. Pärast omavalitsuste ühinemist muutub see küsimus teravamaks, mistõttu on oodata ehk uusi tuuli nendes suhetes. Koostööd oleks rohkem vaja, sõltub juhtide tarkusest, mil määral sellest aru saadakse. Võrumaale oleks see igal juhul kasulik.

Kolmas suur, kasvav suund on koostöö üle maakonnapiiride. Palju sõltub valitsuse tahtest ja suutlikkusest maakondade tasandi ülesandeid jagada ja regioone valitseda. Mõistlik on oodata kohalike valimiste tulemusi.

Võrust, Valgast ja Põlvast on suuremgi küsimus, mil moel hoiduda hääbumisest. Viimaste aastate praktika näitab, et kui korralikku kriisi pole, siis vaikne regionaalne tühjenemine ei eruta kedagi. Siin ongi Kagu-Eesti enda asi häält teha ja nõuda kolme asja.

Maksuerisused ja töökohad

Esiteks peab Kagu-Eesti hoolitsema, et regionaalse ümberkorraldamise tuhinas siit kese täiesti ära ei kao. See tähendab, et piirkondliku koostöö ja juhtimise kese peab jääma siia. Ka kosuvatel omavalitsustel on siiski vaja partnerit, kellega koostööd teha. Partner ei saa olla arutult kaugel.

Teiseks peab Kagu-Eesti riiklikest taristuinvesteeringutest oma osa nõudma. On selge, et uus valitsus võtab laenu ja investeerib selle baasinfrastruktuuri, siis võiks Kagu minimaalselt parema maanteeühenduse, maksimaalselt ka ettevõtluse toetamiseks sihtinvesteeringud välja nõuda. Kui me neid ei küsi, siis me neid ka ei saa.

Kolmas ja ilmselt kõige tähtsam regionaalne küsimus järgmiseks aastaks on maksuerisused ja töökohad. On selge, et meie piirkonna konkurentsivõime on piiratud, mis tähendab, et inimestele head palka maksta on raskem kui Tallinnas. Selle muutmiseks peab vähemalt mõttetasandil läbi käima võimalused piirkonna elavdamiseks soodsama maksukeskkonna ja ettevõtete inkubeerimise näol. Nii saame elu paremini käima.

Soovin kõigile ilusat jõuluaega ja teguderohket uut aastat!

Autor: Andres Kõiv, Võru maavanem (IRL)
Viimati muudetud: 22/12/2016 09:01:47