Viibeke Turba on 2005. aastast kutseõpetaja Võrumaa kutsehariduskeskuses. Foto: erakogu

Kanepis elav Viibeke Turba on 2005. aastast kutseõpetaja Võrumaa kutsehariduskeskuses, kus ta õpetab suhtlemise, juhtimise ja teenindamise moodulite aineid. Töövälise aja pühendab ta muusikale ja lähedastele.

Kuigi õpetajaks saada oli tema lapsepõlveunistus, täitus see peale töötamist Kubija hotellis, kus ta tegi ka kutsehariduskeskuse õpetajatega koostööd. „Jäin neile ilmselt silma ja mind kutsuti täiskasvanuid koolitama,” lausub Viibeke Turba. Tänu hotellis töötamisele saab ta õpilastele teooria kõrvale ka elust näiteid tuua.

Kolm aastat tagasi oli ta Võrumaa aasta täiskasvanute koolitaja, mullu valisid õpilased ta maakonna kutseõpetaja nominendiks.

Õpilased on teda nimetanud lahedate sõnadega, nagu vinge ja vinks-vonks, nad peavad teda päikeseliseks ja õpilasi austavaks ning lähevad tema tundidesse rõõmuga. „Kui see on nii, olen õigel teel,” ütleb naerdes kolme kutsetunnistuse – hotelliteenindaja, täiskasvanute koolitaja ja kutseõpetaja – omanikust õpetaja.

Ühelt poolt teevad head sõnad rõõmu, teisalt tunneb ta neid lugedes-kuuldes ennast veidi kohmetult.

„Kui kursusel on väga toredad noored inimesed, oled ka ise vinge õpetaja. Tegelikkus on see, et ma ei lähe tundi kunagi vana rasva pealt, vaid valmistan selle ette, leian igale grupile sobiva õpetamisstiili ja õppemeetodid, arvestan õppijate arvu, nende vanuse, elu- ja töökogemuse ning haridustasemega, samuti sooga,” selgitab usutletav.

Ta lausub kindlalt, et ükski õpilane ei ole halb ega rumal ka siis, kui ta ei ole endale ainet selgeks teinud, sest tehtul ja tegemata jätmisel on alati põhjus.

„Kui midagi on tegemata jäänud, vestleme ja lepime uue vastamisaja kokku. Hindan seda, kui õpilane teatab siiralt, et õppimise asemel laiskles. Hindan tema ausust, mitte laiskust, mida talle ka ütlen. Püüan õpilasi panna mõistma õppimise vajalikkust neid halvustamata,” tutvustab Viibeke Turba oma seisukohti. Ta lisab, et ta ei ole õpilastele kindlasti sõbranna, vaid õpetaja, keda nad võivad usaldada, kelle tundi tulla hirmu või vastumeelsust tundmata.

Kuidas on lood enesekehtestamisega? Usutletav tunnistab, et kehtestav käitumisstiil käib õpetajaameti juurde, kuid sealjuures tuleb jälgida lause ülesehitust, hääletooni ja kehakeelt. „Rünnak tekitab vasturünnakut ja negatiivset hoiakut. Istu, tee, õpi … ei ole minu käitumisstiil,” toob ta näite.

Viibeke Turba ei kuulu nende hulka, kelle meelest on noorus tänapäeval hukas. Ta ütleb, et ajad ja keskkond on muutunud. „Ei ole halbu noori, on valikud ja väärtushinnangud, mida noor ei oska alati veel enda jaoks selgeks mõelda,” leiab ta.

Küsimusele energia ammutamise kohta vastab ta, et on juba geneetiliselt positiivseks energiapommiks programmeeritud. Naine on tükk aega tagasi teinud valiku, millele soovib ja jaksab pühenduda, neist esimeseks on ta armsad lapsed ja isa.

„Minu energiat hoiab kõrgel, kui mu lapsed ja lapselapsed on terved, samuti muusika ja sõbrad. Laulan aastakümneid toredas Kanepi segakooris, mängin akordioni ja laulan ka iseseisvalt. Sõpruskonnaga kohtume ligi kaks aastat, et laulda ja kitarri mängida. Ansambli nimi on Capo, kus mängib-laulab neli naist ja kaks meest. Tänavu jõulude eel andsime heategevuskontserte piirkonna hooldekodudes,” räägib Viibeke Turba.

Sellistelt kohtumistelt naastes tekib tal enda sõnul kodus tunne, et elu on ilus, sest teda ümbritseb palju toredaid inimesi. Ta unistab ajast, mil kõik inimesed on aasta ringi lahked ja sõbralikud.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/12/2016 06:28:43