Võrumaa keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Aigi Mäesaar. Foto: Mari-Anne Leht

Väikese maakonna keskraamatukogus on asjatundja, kes teab iga ilmunud uudisteose kohta midagi öelda, sest tema töö on ka enne raamatute tellimist nende sisuga tutvumine.

„Maakonna keskraamatukokku saadetakse kaks korda kuus uudiskirjanduse nimekiri, milles olevate teoste sisuga peab komplekteerimisosakonna juhataja tutvuma, sest siis ta teab, mida ja kui palju maakonna raamatukogudele ühte või teist teost tellida,” ütleb Aigi Mäesaar, Võrumaa keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja.

Tal jääb uudisteostega tutvumiseks nädal, seejärel tuleb esitada tellimus, kui palju ühte või teist teost maakond ootab.

Keskraamatukogu kaudu saavad uudisteosed ka Võrumaa 32 külaraamatukogu.

Raamatuid maakonda tellides lähtub Mäesaar eelkõige piirkonna erineva vanuse ja haridusega lugejate eelistustest, mis laenutamisi aja jooksul jälgides on selgunud: ühed eelistavad meelelahutuslikke, teised sisukaid raamatuid.

Loomulikult tellivad rahvaraamatukogud kõik oma piirkonna autorite teosed, kuid nad ei telli spetsiifilist õppekirjandust. Viimaseid saavad siinsed huvilised kohaliku raamatukogu kaudu mujalt tellida.

Korraga saabuva uudiskirjanduse nimekiri on pikk, vahel kuni 120 teost, suvekuudel poole vähem. Eraisikute välja antud teoseid saab raamatukogu suvaliselt: mõni on nimekirjas, teisi tuleb väljaandja kohapeale pakkuma.

„Võrumaa inimesed loevad palju uudiskirjandust, millest kehvemad ei leia kuigi palju lugejaid. Mina ei kulutaks aega „Viiekümne halli varjundi” lugemiseks, sest mainitud raamat on sisutühi ja lihtlausetes,” räägib Aigi Mäesaar, kuid lisab kohe, et lugemine on siiski olulisem mitte midagi tegemisest ning rahvaraamatukogu peab kõigile midagi pakkuma.

Tellimisel mängib rolli ka rahakoti paksus, mis ei luba ühte või teist teost nii palju tellida, et ei tekiks järjekorda. Ta toob näiteks Marju Lauristini, Ene Hioni ja Margot Visnapi „Marjustini sajandi”, mille lugemiseks peab end järjekorda panema, sest keskraamatukogus on küll kolm teost, kuid järjekorras ligi kümme soovijat. Külaraamatukogudes on „Marjustini sajand” samuti välja laenutatud.

„Saame raamatute tellimiseks raha riigilt ja omavalitsustelt, kuid summa on viimastel aastatel vähenenud, sest riigilt saadava raha suurus sõltub elanike arvust maakonnas, mis kahjuks väheneb aasta-aastalt,” selgitab Mäesaar. Ta lisab, et paraku on ka lugemine aasta-aastalt vähenenud. „Ilmselt on inimestel aja kasutamisel erinevad prioriteedid,” oletab ta.

Küsimusele, milliseid raamatuid ta eelistab kaanest kaaneni koduvaikuses läbi lugeda, vastab Aigi Mäesaar, et nii lasteraamatuid kui ka sisukaid teoseid.

„Lugesin Leelo Tungla „Lumememm Ludvigi õnne”. Nii armas oli lugeda, kus lumememm selgitas, et tal on aukudega ämber peas selle pärast, et mõtetel oleks rohkem ruumi. Maarja Kangro „Klaaslaps” oli ühelt poolt sisukas, teisalt väga kurb raamat, mille lugemisel mõtlesin, et paljudel meist, ka minul, on hästi läinud, sest meil on terved lapsed,” räägib ta oma viimase aja lugemiselamustest.

Praegusel rahvaste rändamise ajal on väga oluline ennast kurssi viia Euroopasse liikuvate rahvaste kultuuritaustaga. Hiljuti tuli raamatukokku Hamed Abdel-Samadi „Islami fašism,” mida tasub kindlasti lugeda, eriti neil, kes puutuvad kokku islami kultuuriruumist tulnutega, soovitab Aigi Mäesaar üht harivat teost.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/12/2016 06:24:30