Tünnisaunade vorpimine pole finantssõltumatust Kingseppade õuele toonud. Foto: OÜ Discimus

Kui tavalisel eestlasel on tavaks pangalaenule ka veri ninast väljas anduda, siis Põlva ettevõtjad Riina ja Mario Kingsepp on võtnud nõuks selg sirgu lüüa ja liigkasuvõtjatele koht kätte näidata.

Majandusbuumi kõrgaegadel säras Riina Kingsepa ettevõte Discimus meediaveergudel kui Põlvamaa unelm. Kümblustünne valmistav firma õilmitses, andis rahvale tööd ning eksportis nii Soome kui Saksamaale. Pole siis ime, et edu laineharjal Nordea pangast ka kopsakas eluasemelaen selga võetud sai.

Siit edasi kaldub Kingsepa versioon juhtunust aga totaalsesse müstifikatsiooni. Naine on nimelt tuliveendunud, et seni arvemajandusse hoolimatult suhtunud finantsasutus nõuab talt nüüd ebaõiglaselt tagasi 11 aasta jooksul tasumata jäänud laenumaksed. Nii on kohtutäituri abiga temalt „välja pressitud” 39 000 eurot pluss 4200 eurot täituritasu takkaotsa.

Just nimelt väljapressimiseks Kingsepp juhtunut nimetabki. „Pank kinnitab, et ta pole 11 aastat laenumakseid saanud ja pani meie kodu täituri kaudu müüki. Mina tean, et olen iga kuu maksnud,” kurtis naine. „Andke andeks – 11 aastat maksmata, see pole ju normaalne, et nad alles nüüd avastavad.”

Võetud laenu tagasimaksmisest on Kingsepal päris omalaadne nägemus. „Ma ei saa aru, miks pank pole reageerinud mitte ühelegi minu kirjale,” jätkas ta. „Pärast seda, kui keeldusin panga küberkuritegusid kinni maksmast, tehti selline avastus, et 10 aasta ja 6 kuu jooksul on kodulaenu põhiosa tagasi makstud vaid 9900 eurot.”

Prokuratuur laiutab käsi

Nordea kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv tõdes, et Kingseppade juhtum on asutusele hästi tuttav, aga öelda saab vaid seda, et pank on käitunud igati korrektselt. „Kliendi ja panga vaheline suhe on kaetud pangasaladusega, seega meil ei ole omalt poolt võimalik detaile kommenteerida,” lisas ta.

Kingsepp aga ootab panga selgitustest hoolimata raha tagasi, kuna „tegu oli väljapressimise ja hirmutamistaktikaga”. Proual on välja otsitud koguni tsiviilseadustiku punkt, mille kohaselt on võimalik tühistada tehing, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Sestap on daam juba avalduse teinud nii politseisse kui prokuratuuri. „Mina selliste asjadega ei lepi,” raius ta. „Eks uurimine võtab aega, aga selliseid väljapressimisi on veelgi, ega mina ainus ole.”

Paraku pidi aga Lõuna ringkonnaprokuratuuri nõunik Urmas Glase kinnitama, et hinnanud avaldaja ja kohtutäituri seletusi, leidis prokurör, et kriminaalmenetlus tuleb jätta alustamata kriminaalasjale viitavate tunnuste puudumisel. „Antud juhtumi puhul on tegemist täitemenetlusega,” täpsustas ta. „Panga ja kliendi vahel sõlmitud kokkulepe tingimuste ja vastastikuste pretensioonide sisu väljaselgitamine ei ole kriminaalmenetluse ülesandeks, vaid pooltevahelises vaidluses on võimalik pöörduda tsiviilkohtu korras vastavasisulise avaldusega kohtu poole.”

Palju aastaid

Kingsepp tõotab siiski Põhjala panga põlvili suruda.

„Sellise summa väljapressimise eest peaks päris mitu aastat saama, küsisin justiitsministeeriumi käest järele. Just vanglas on nende koht!” rõhutas ta. „Need asjad on mul väga kaugele aetud ja tõde on ikka valest vaja eraldada. Augustis sai suurem raha meilt ära võetud ja peagi tuligi uudis, et septembris oli Nordea pank juba väikses kasumis.”

Kolm aastat pangaga sõdinud isehakanud jurist ongi veendunud, et sellega on kodulaenuleping lõpetatud. „Ülejäänud puudujäävad summad lähevad lihtsalt kahjutasude kustutamiseks, mida tegi pank meile ja meie firmale,” resümeeris ta.

Autor: Kaur Paves, Tartu Ekspress
Viimati muudetud: 15/12/2016 08:48:19