Maaeluminister Tarmo Tamm. Foto: Tauno Tõhk (riigikantselei)

Esmaspäeval ametisse astunud maaeluminister Tarmo Tamm (Keskerakond) sõnas, et kogu Eestis toodetud piim tuleb kohapeal töödelda ning seakasvatus peab riigi toel jalule saama.

Tamme üks esimestest sammudest on kokku kutsuda nii piimatootjad kui ka -töötlejad.

„See, et meilt veetakse väga palju toorpiima Läti- ja Leedumaale, ei tohi jätkuda. Oleme sedasi toimides nagu arengumaa, kus ei suudeta toorainet töödelda. Veame toorpiima välja ja sellega kingime nii raha kui ka töökohad naabritele,” põhjendas ta vajadust olukorda muuta. Ta lisas, et tekkinud ebanormaalsele olukorrale tuleb leida mõistlik lahendus.

Piima kokkuostuhinnad on tõusmas ja tänu sellele saavad tootjad juba natuke kergemalt hingata. „Praegune kokkuostuhind ei kata veel piima omahinda ja seda auku, mis tekkis vahepealsel perioodil,” sõnas maaeluminister. Ta loodab, et lüpsikari enam ei vähene ja peagi saame selle kasvust rääkida. Viimastel aastatel on Eestis lüpsilehmade arv vähenenud 12 000 võrra.

Põlvalasena tunneb Tamm heameelt, et Tere piimatööstusele on leitud ostja, kodumaisel kapitalil põhinev Maag Grupp. „Selgus Tere osas jätab kindlasti palju rohkem toorpiima Eestisse,” lausus ta.

Kui omal toorainet ei jätku, peab seda sisse tooma ja nii on meil praegu sealihaga, mida tuuakse sisse mitmest riigist. „Me ei saa sellega leppida ning seakasvatus tuleb võtta suurendatud tähelepanu alla. Seakasvatajad saavad tuleval aastal riigilt esimese sammuna tõuaretustoetust kaks miljonit eurot,” ütles maaeluminister.

Eespool välja toodud kitsaskohad maaelus on tekkinud sellest, et meie põllumajandus on pikka aega olnud ebavõrdses konkurentsis, idaturg on ära langenud ja Aafrika seakatk on oma jälje jätnud. Praegu toodetakse meil sealiha oma elanike vajaduste katmiseks alla 80 protsendi. „See on juba oht meie julgeolekule, sest omamaine toit on üks osa julgeolekust,” märkis Tamm.

Üleminekutoetused tulevad

Võimul olev koalitsioon on lubanud taastada põllumeestele üleminekutoetused, mida kolmel viimasel aastal ei ole riigieelarves olnud. Järgmisel aastal peaksid põllumehed saama üleminekutoetusi maksimaalsel määral ehk 19,9 miljonit eurot ja toetuste maksmine jätkub ka järgnevatel aastatel. 16-miljoniline kriisiabi tuleb välja maksta kiirendatud korras.

Tarmo Tamm ütles, et põllumajanduslikku tootmist kagunurgas saavad elavdada just kohapealsed ettevõtlikud inimesed.

Riik peab tootjatele tagama kindlustunde, et nad ei satuks avatud turul ebavõrdsesse konkurentsi. Tootjatel tasub mõelda laiemalt ehk leida traditsioonilise põllumajandusliku tootmise kõrvale teisi tegevusi. Kagunurgas toodetakse juba siidrit, kasvatatakse marju ja kala ning tehakse muudki põnevat.

Maaeluminister ütles, et tootjatel tasub koostööd tihendada kasvõi millegi koos tegemisega ning et põllumehed saavad ministeeriumist alati nõu, mida tuleb vaid küsida.

„Riik omalt poolt aitab kaasa meie toodete maailmaturule jõudmisele. Eesti saatkondade töötajad peavad asukohamaades hea seisma selle eest, et meie tooteid nende maade turgudel oleks. Tootjatel tuleb kodus enne maailmaturule minekut kokku leppida, et sinna minnakse ühiselt, sest välisturgudele oodatakse suuri koguseid,” edastas ta.

Tõsistele põllumeestele teeb põllumaa minek välismaiste suurinvestorite kätte muret. Paraku ei saa riik eraomanikel maa müümist välismaalastele piirata, sest turg on vaba ja igaühel on õigus oma maa müüa sellele, kellele soovib. Selge on seegi, et välismaalastele müüvad maad ikka meie oma inimesed.

„Väike soovitus neile, kes soovivad maad müüa: pakkuge kõigepealt seda oma küla põllumeestele,” märkis maaeluminister. Ta lisas, et ka riigil on päris palju maad, millega tuleb nii targalt talitada, et see ei libiseks välismaiste investorite saagiks.

 

 

KOMMENTAAR

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp:

„Põllumehed ootavad, et kõik see lubatu, mis on koalitsioonilepingus kirjas, nendeni ka jõuab. Kui põllumehed saavad kriisiabi kiirendatud korras kätte, saavad nad kahe kriisiaastaga tekkinud suured võlad ära maksta ja võetud kohustused täita.

Olen sama meelt, et Eesti ei tohi enam toorainemaa olla, peame kodus igale tootele lisandväärtuse andma, sest nii saame kaubast turul kõrgemat hinda küsida.

Seakatk ei ole õnneks Põlvamaale tagasi tulnud ning kodusigade arvukus on samal tasemel.

Loodan, et Eestis tõuseb omamaise sealihaga varustuse tase, praegu on see 80 protsenti.”

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 15/12/2016 06:58:03