Küsitlus

Kas sinu autol on juba talverehvid all?

Kas riigikogu Kagu-Eesti saadikud lähevad võitlusse ootealatasude vastu?

Eesti ja Vene piiril erafirmade kogutava ootealatasu küsimine on tekitanud kagueestlastest piiriületajates suurt frustratsiooni. Foto: Elina Allas

Kuna Eesti ja Vene piiril erafirmade kogutav ootealatasu on tekitanud kagueestlastest piiriületajates suurt frustratsiooni ja nad tunnevad, et erafirmadele n-ö kümnise maksmine mitte millegi eest riivab nende õiglustunnet, seda enam, et riigipiiri ületus peaks seaduse järgi olema tasuta, päris LõunaLeht Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt arvamust sel teemal.

Kas peate õigeks, et Luhamaa ja Koidula piiripunktis küsitatakse piiriületajailt ootealatasu, mis läheb erafirmadele?

Uno Kaskpeit (EKRE):

Olen kirjutanud 2015. aasta detsembris ühe artikli ses küsimuses ja siis oli tõesti probleem selles, et ooteala ei olnud vaja kasutada. Olen täpsustanud olukorda piirivalvurite käest nüüd ja olukord on muutunud. Liiklus on muutunud tihedamaks ja Koidulas on tekkinud olukord, kus järjekorras seisvad autod on kitsal teel probleemiks liiklusohutuse mõttes.

Kui teie arvate, et ootealadega tegelemine peaks minema riigi kätte, siis on teil hea võimalus pöörduda sealt kandist valitud saadiku Inara Luigase poole, sest tema parteikaaslane on siseminister. See on kõige lühem tee teie probleemi lahendamiseks.

Liina Kersna (Reformierakond):

Meie [erakonna] poolt on sellele küsimusele sobiv vastama Hanno [Pevkur]. Meil pole mõtet üksteist korrata.

Kalvi Kõva (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Seadust pole tarvis muuta. Parkimist tuleb miskitpidi korraldada, kui on rohkem autosid. Piirile peavad tulema autode numbrilugemissüsteemid, mis registreeriksid piirile sõitvad autod numbri järgi ega peaks aega kulutama iseteeninduskioskis. Ootealal kontrollimiseks piisab autonumbri lugemisest. See asi peab minema paindlikumaks, kiiremaks.

Meil riigikogus muid hoobasid asja reguleerida ei ole. Ütlen ausalt, et poliitikul on raske hinnata, kas 15 minutiga jõuab läbi või mitte. Kui see aeg on liiga lühike, siis seda tuleks pikendada.

Heimar Lenk (Keskerakond):

Sellise tasu kasseerimist ma õigeks ei pea. Kehtiv riigipiiri seadus sätestab, et Eesti riigist väljumine on inimesele tasuta. Kahjuks nii Koidula kui ka Luhamaa piiripunktis see tasuta teenindamine välja ei kuku. Sõiduautod ja mootorrattad, mis tulevad piiripunkti, läbivad ooteala, mille eest kasseeritakse raha, ja seega on ka riigipiiri ületamine tasuline. Nagu praktika kinnitab, pole erafirmade iseteeninduskioskid, mille kasutamisel saab 4.50 tasust loobuda, end õigustanud.

Lausa naerma ajab meie IT-riigis selliste viletsate arvutite paigaldamine ja nende kasutamine selvekioskites. Põhimõtteliselt ma erafirmade rakendamist nii strateegilises kohas, kui seda on riigipiir, õigeks ei pea. Riigipiiri teenindamise kaks peamist ülesannet on: peab olema kiire läbilaskevõime ja piiriületaja isiku võimalikult täpne tuvastamine. Seda tehku riik ise.

On ebaloogiline, et kevadel siseministeerium loobub korraldusest, kus sõiduautod ja mootorrattad ei pea kasutama piirijärjekorra korraldamiseks loodud süsteemi ega maksma ootealatasu, sügisel aga taas kehtestab selle. Imestama paneb ka siseministeeriumi vastus LõunaLehele, et ministeerium pole saanud tagasisidet iseteeninduskioskite arvutite kasutamise keerukuse kohta. Samal ajal rahvas sellest laialt räägib. (24. novembrist on arvutite kasutamist muudetud siiski lihtsamaks – toim). Tähendab, et ministeeriumil ja endisel ministril Hanno Pevkuril pole seni olnud täit kontrolli piiripunktide tegevuse üle.

Inara Luigas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, värske riigikoguliige):

Probleem iseenesest polegi selles, kes võtab tasu, kas erafirma või riik, probleem on selles, et tasu ei tohi võtta piiriületajalt, kui ta ei tarbi ootealal teenust. Seda on selgitanud ja on samal seisukohal ka praegune õiguskantsler Ülle Madise, rääkimata eelmisest õiguskantslerist, kes tegi siseministeeriumile ettekirjutused olukord lahendada.

Olukord on sarnane poes käimisega: kui ostja siseneb poodi, aga kaupa ei osta, siis ei pea ta ju mitte millegi eest maksma. Piiriületusel on tekitatud olukord, kus piiriületajatelt võetakse tasu sundkorras, ja see on seadustega vastuolus. See tuleb lahendada ja kiiremas korras. Olen probleemist teadlik ja tegelen sellega.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Ma ei ole päris viimaste arengute ja detailidega kursis. Küll aga tean, et kogu teemal on pikem eellugu ja tasu küsimisel ka väga selged põhjused. Sellest on juba möödas mitu aastat, kui piiril olid kilomeetritepikkused järjekorrad. Autojuhid ootasid ööpäevi ebainimlikes tingimustes piiriületust ja teeäär oli reostatud. Ootealade väljaehitamisega see piinlik ja kõigile ebameeldiv olukord likvideeriti. See kõik toimus masu ajal ja riigil polnud raha ise neid ootealasid välja ehitada. Töö anti hanke võitnud erafirmadele, kellega sõlmiti ka vastavad lepingud. Oma investeeringute tagasiteenimiseks anti erafirmadele õigus ootealasid hallata ja tasu küsida.

Eks ongi valiku koht, kas piiriületuse maksavad osaliselt kinni konkreetsed piiriületajad või kõik maksumaksjad solidaarselt. Valitud on segavariant, kus ka piiriületajad ise maksavad. Analoogia võib tuua saarte ühendustega. Ka seal doteerib maksumaksja osaliselt ülevedu, osaliselt maksab sõitja ise. Mina pean pigem õigeks, et see, kes teenust kasutab, maksab selle eest ka ise.

Anneli Ott (Keskerakond):

Ooteala kasutamise tasu küsimus on olnud päevakorral pikemat aega. Lõppeva aasta alguses esitas Keskerakond selles küsimuses ka arupärimise õiguskantslerile. Praegu on võimalus teenuse eest mitte tasuda, kui järjekorda ei ole, inimene registreerib oma sõiduki iseteeninduskioskis ja suunamine piiripunkti toimub 15 minuti jooksul. Selline ajaline piirang ei ole minu arvates põhjendatud, sest ei sõltu ju inimeste endi tahtest.

Praeguseks on lubatud lihtsustada ka iseteenindussüsteemi, mil määral on seda tehtud, ma praegu kahjuks veel vastata ei oska. Teemat käsitleti põhjalikult põhiseaduskomisjonis. Probleem on selles, kas võib võtta teenustasu või ooteala kasutamise tasu inimestelt, kes tegelikult mitte hetkekski selles alas ei peatu või täpsemalt ei peatu kauem, kui on tarvis selleks, et tasu maksta. Õiguskantsleri arvamus selle küsimuses oli, et ei või.

Ka riigipiiri seaduse § 83 lõige 4 ütleb ju selgelt, et kui isik ootealateenust ei kasuta, siis seda tasu võtta ei tohi. Seega on meil probleem seaduse rakendamises. Seni on siseministeeriumilt kui ootealade pidajatelt saadud vastus, et ei plaanita rakendada praktikas seda seadussätet, et tasu ei võeta, kui teenuseid ei kasutata. Seega on probleem seaduse täitmises.

Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Olen need küsimused saatnud edasi uuele siseministrile Andres Anveltile. Arusaadavalt on praegu põhiaur kulunud uude valitsusse sisseelamisele.

Hanno Pevkur (Reformierakond):

Ootealade küsimus on pikalt vaieldud teema ja kui meenutada olnut, siis enne ootealade rajamist olid tingimused piiriületusel päris kohutavad ja kohalikud vallajuhid üsna pahased, et teedeäärsed pidevalt ära risustati. Ootealade loomisega olukord normaliseerus ja siis jäi probleemiks see, et ootealateenuse eest tuli maksta.

Meenutan, et ootealateenuse korraldamiseks tehti aastaid tagasi riigihange ja pärast selle lõppemist prooviti läbi ajada ka ilma ootealadeta. Praeguseks on selge, et ooteala on vaja. Samuti on vaja tagada inimestele piiripunkti läbimine ootealateenuse eest tasu maksmata juhtudeks, kui järjekorda pole.

Usun, et praegune korraldus on optimaalne ja tagab nii piiriteede heakorra kui ka piiripunkti jõudmise väikeautodele ilma tasu maksmata ajal, mil järjekord puudub (ehk on lühem kui 15 minutit).

Tarmo Tamm (Keskerakond; praegune maaeluminister vastas küsimusele veel siis, kui ta oli riigikogu liige – toim):

Olen ootealatasude vastu võidelnud mitmeid aastaid ja minu teada lõpetati nende tasude võtmine ära. Minu jaoks on üllatus, et uuesti on hakatud piiriületustasusid võtma. Luban omalt poolt, et räägin sellel teemal uue siseministriga ja soovin saada teada, miks on hakatud uuesti piiriületustasusid võtma.

Küsimusele ei vastanud riigikogu liikmed Priit Sibul (IRL), Maire Aunaste (IRL) ja Arno Sild (EKRE).

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 15/12/2016 06:44:31

Lisa kommentaar