Peretohtrid soovitavad praegusel külmetushaiguste perioodil vitamiinirikast toitu süüa, fütoterapeut soovitab haigustunnuste ilmnedes hakata angervaksateed jooma.

„Külmetushaiguse lähenedes tuleb kui võimalik koju jääda ning juua palju sooja teed, näiteks vaarikavarre- ja pärnaõieteed, kuhu on arukas mett lisada,” ütles Räpina peretohter Piret Jõgi. Ta lisas, et ka küüslauku ja ingverit tasub süüa.

Praegusel ajal on väga oluline süüa ka palju C-vitamiinirikast toitu, nagu hapukapsas ja astelpajumarjad. „Kes sööb 15 marja päevas, saab päevase C-vitamiini vajaduse kätte. Mustasõstraid tasub ka süüa,” lausus Piret Jõgi.

Tema sõnul oli gripi vastu vaktsineerimise õige aeg oktoobris ning nüüd on juba hilja seda teha. „Räpina kandis esineb praegu kõhugrippi, millega kaasneb iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, mõnel on ka palavik,” märkis ta.

Viirushaiguste üheks tekitajaks peab tohter Jõgi mandariine, ilmselt ka selle tõttu, et paljud meist ei pea kinni elementaarsetest asjadest nagu käte ja puuviljade korralik pesemine.

Võimaluse korral tasub rahvarohkeid kohti vältida. Neisse ei soovita pikaks ajaks jääda ka Urvaste ja Antsla kandi peretohter Helgi Luik. Tema sõnul tuleks kaubanduskeskustes ostud ruttu ära teha, sest kus rahvast palju, seal on nakatumisoht suurem.

Luik soovitab samuti vitamiinirikast toitu, jõhvikaid, küüslauku ja ingverit süüa ning palju värskes õhus olla. Praegu tema patsientidest keegi grippi haigestunud ei ole, küll on ühel või teisel hingamisteede viirushaigused.

Võrumaal Antsla vallas elav fütoterapeut Irje Karjus, keda teatakse ka Metsamoorina, soovitab külmetushaiguste esimeste sümptomite ilmnemisel hakata angervaksateed jooma ja kohe mitu kruusitäit päevas. Kui sümptomid on kadunud, tuleb nõmm-liivateed juua.

„Kes on haiguse ennetamisega hilinenud, peab palju astelpajumarju sööma, sest neis on palju C-vitamiini. Palaviku korral tuleb loomulikult palju juua, eriti jõhvikamorssi,” rääkis Karjus.

Nohu peletamiseks soovitab fütoterapeut varbavahesid eeterliku tüümianiõliga hõõruda ajani, mil varbad lähevad tuliseks. Kummagi jala varbavahede hõõrumiseks kulub vähemalt viis minutit.

Ingveri mõjust Karjus suurt midagi ei arva, kuna see ei ole meie, vaid Hiina taim.

Küsimusele, miks ühed jäävad külmetushaigustesse, teised mitte, vastas Karjus, et haigestuvad nõrga immuunsüsteemiga inimesed. „Kellel on hea tuju ja tugev immuunsüsteem, neil on raske haigeks jääda,” tõdes Irje Karjus.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 15/12/2016 06:36:53