Külliki Kübarsepp, riigikogu liige (Vabaerakond)

Sel sügisel tuli õiguskantsler Ülle Madise riigikogu ette taotlusega lõpetada põhiseadusvastane olukord, kus maaomanikult võetakse looduskaitsepiirangutega võimalus omandilt tulu teenida. Õigustatud kompensatsiooni oodates võib kuluda kuni kümme aastat.

Vabaerakonna saadikurühm on omalt poolt esitanud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega püüame probleemile lahendust leida.

Senini jääb mulje, et riik teadlikult kiusab maaomanikke. Tohutud piirangud pärsivad tavapärast majandustegevust. Tunneme, et liiga kaugele on mindud piirangute seadmiste ja ülereguleerimistega. Maaomanikud üldiselt ei ole vastu looduse kaitsmisele, kui sellele järgneb mõistlik kompensatsioon või on oma maal võimalik jätkata säästlikul viisil majandustegevust.

Kahjuks ei kuulu tõhusa kompensatsiooni hulka maamaksu alandamine või selle tühistamine vastavalt kinnistult. Maaomanikul on seaduse alusel võimalik esitada taotlus maa võõrandamiseks riigile. Kunagi oli võimalik ka vastastikusel kokkuleppel kompensatsioonimeetmena maid vahetada. Selle meetme rikkus ära poliitiline kasuahnus. Pean silmas omaaegset maadevahetuse afääri.

Käesoleva aasta 1. novembri seisuga on kinnisasja võõrandamise nimistus 188 taotlust. Selle aasta jaanuarist on nimekiri vähenenud 36 kirje võrra. Nimistus seisavad taotlused aastast 2006.

Arvud näitavad, et midagi on meie riigis totaalselt mäda. Sellise tegematajätmise üks tagajärg on see, et inimesed kolivad maalt ja ka Eestist ära. Kuidas uus valitsus suudab vastu seista süvenevale rahvastikupuuduse probleemile, kui me isegi selliste „pisiasjadega” ei suuda toime tulla?

Lisaks antakse hagu kasvavale pettumusele riigi suhtes. Saagem aru, see ongi mugavuspoliitika tagajärg, soovimatus tegeleda oma inimestega, anda selgeid ja ausaid vastuseid.

Vabaerakonna lahendus olukorrale oli see, et edaspidi ei tohi kinnisasja võõrandamise nimistus olla üle 50 objekti, mida on maa-amet võimeline menetlema aasta jooksul.

Näeme ette ka lahenduse erandite kehtestamisele. Näiteks pruunkaru pesa leidmise korral. Sel juhul pole looduskaitsepiirangu seadmine ka edaspidi välistatud. Vastava otsuse langetaks keskkonnaministri kokku kutsutud komisjon, kus oleksid võrdselt esindatud kohaliku piirkonna ja riigi esindajad.

Pakume lahenduse ka olukorrale, kui maaomanik ei teagi uue kotkapesa olemasolust oma kinnistul, mille puhul praegu sätestatakse kohe tegevuspiirang. Meie näeme, et oluline kaitsealapiirang hakkab kehtima ainult sel juhul, kui maaomanik on teatise kätte saanud ning kõik kirjed kajastuvad vastavas registris.

Lisaks looduskaitseseaduse muudatusettepanekutele tegime ettepaneku tuleva aasta riigieelarvesse eraldada summa, millega on võimalik lahendada kuni 2016. aastaks laekunud võõrandamise taotlused.

Kuigi uue valitsuse koalitsioonilepe lubab looduskaitsepiiranguga koormatud maaomanikele lahendust, otsustasid Keskerakonna, IRLi ja SDE saadikud Vabaerakonna eelnõu riigikogus tagasi lükata. Sisuliselt öeldi, et jah, teema on väga oluline ja kahju, et nii on läinud, aga lahendust teame ainult meie!

Milles see lahendus siis seisneb? Peamiselt lubatakse raha ja üldsõnaliselt kokkuhoidlikkust uute piirangute seadmisel. Selgusetuks jäid võimalikud vastused õiguskantsleri pöördumisele.

Oleme veendumusel, et looduskaitsepiirangute süsteem tervikuna tuleb läbi töötada. Näeme küll väikseid positiivseid tulemusi, kuid palju tööd on veel ees. Meie suur soov on, et Eesti vabariigi 100. aastapäevaks on riik pikaajalised võlgnevused oma rahva ees likvideerinud.

Autor: Külliki Kübarsepp, riigikogu liige (Vabaerakond)
Viimati muudetud: 15/12/2016 06:30:16