Talurestorani Maagõkõnõ perenaine Sirje Kruusamäe (vasakul) pälvis tunnustuskirja „EHE Setomaa 2016”, mille andis talle kätte Setomaa Turismi juht Ülle Pärnoja. Fotod: Malle Elvet

Tänavu peeti kuut maakonda ühendava lõunapiirkonna turismikonverentsi esimest korda kahel päeval. Seekord said turismiedendajad kokku Värska kultuurimajas. Turismiaastat kokkuvõtva sündmusega Setomaa keskuses tähistati ühtlasi ka MTÜ Setomaa Turism kümnendat tegevusaastat.

Konverentsi esimesel päeval oli huvilistel võimalus tutvuda ringsõidul mitme Setomaa turismipärliga, teha kaasa bussireis mööda Seto Külavüüd või põhjalik ringkäik Värska sanatooriumis. Tutvumine Setomaaga lõppes kohalikest peokommetest osasaamisega seto kirmasel, mis peeti sanatooriumis.

Konverentsi töisel päeval saabus avapäeval kohaletulnutele veel lisaks poolsada Eestis, valdavalt Lõuna-Eestis turismindusega tegelevat inimest. Konverentsi korraldas SA Lõuna-Eesti Turism koostöös MTÜga Setomaa Turism. Korraldajad märkisid, et äsjane konverents oli oma 120 osavõtjaga traditsioonilistest kuue maakonna – Jõgeva-, Tartu-, Viljandi -, Valga-, Võru- ja Põlvamaa – aastalõpukonverentsidest osavõtjarohkeim.

Ettekannete teemasid läbiv joon oli, kuidas säilitada kultuuripärandit ja edendada turismi ning saavutada mõistlik tasakaal nende tegevuste vahel. Unesco Eesti rahvusliku sekretariaadi kultuurikoordinaator Margit Siim ja kultuuriministeeriumi mõisate taastamise projekti juht Riin Alatalu käsitlesid pärandi kaitset ja turismisektori mõju, nii positiivset kui vitsaväärset, piirkondade unikaalse pärandi säilitamisel. Meid ümbritsevas kiirelt muutuvas maailmas on turismil kui ettevõtlusel täita aina suurem roll.

Mõlemad esinejad tõdesid, et turismi edendamisel, ka Lõuna-Eestis tervikuna, tuleb eelkõige lähtuda kogukonna vajadustest, pildile tuleb tõsta kogukond. Turiste meelitavad uued kogemused, sündmused, kohalikud unikaalsed traditsioonid ja kombestik, rituaalid, toidupärand – kohalik elustiil. Samas hakkab liigne orienteeritus piirkonna külastatavusele häirima kohalike eluolu. Vahel inimesed igapäevaelus, harjunud oma kommete ja keskkonnaga, ei märkagi, et neil on midagi väärtuslikku, teistmoodi, mida saab ka mujalt tulnuile näidata.

Oma kogemusi, kuidas arendada suurtest keskustest kaugemal rannikuturismi, vahendas Soomes Raunas turismi edendav Pekka Oivonen, kes avas oma kodukohas esimese tuletornihotelli Soomes.

Kuidas meelitada turiste Setomaale, kus on kombestikus säilinud palju ajaloolist ja unikaalset, rääkisid kohalikke traditsioone elus hoidvad ja tutvustavad Liis Kogerman Seto talumuuseumist, Taarka tarõ perenaine Rieka Hõrn ja Setomaal arvukalt külalisi kohale meelitavaid kohalike kommetega suursündmusi korraldav Annela Laaneots. Kohalike loodusressursside kasutamisest sanatooriumi raviteenustes rääkis Värska sanatooriumi juht Vello Saar.

Setomaal turismi eestvedav Ülle Pärnoja vaatas tagasi kagunurga populaarse turismiteekonna Seto Külavüü tekkele 2012. aastal. 2009. aasta sügisel arvati seto leelo Unesco vaimse pärandi nimekirja, selles on 2014. aastast kultuuripärandina ka Võru (seto) suitsusaun. Pärnoja rääkis, et Seto Külavüü teekonda laiendatakse nüüd ka vanadele seto aladele, Venemaale jäävatesse paikadesse.

Konverents päädis Värskas maakondade parimate turismiobjektide ja -sündmuste tunnustamisega.

Valgamaa parimaks turismiobjektis hinnati Otepää Winterplace, sündmuseks RetroBest. Võrumaa aasta parim turismiobjekt on omanäoline vaatetorn Pesapuu Ööbikuorus, parim sündmus Võrumaa Värav. Põlvamaa parim turismiobjekt on Värska sanatoorium, sündmus Intsikurmu festival.

Lõuna-Eesti turismipiirkonda kuuluva parima turismiobjekti tiitli pälvis ERMi hoone, parim sündmuse aukirjaga tunnustati Viljandi pärimusmuusika festivali.

Tunnustuskirja „EHE Setomaa 2016” võttis vastu Saatse lähistel Saabolda külas Toomemäe talus tegutseva talurestorani Maagõkõnõ perenaine Sirje Kruusamäe, kes on kolmel aastal pälvinud ka seto piirakumeistri tiitli.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 15/12/2016 06:25:57