Küsitlus

Kas sinu autol on juba talverehvid all?

Kagueestlased saavad jõulukingi – uue silla

Valmiv uus Värska sild 7. detsembril. Foto: Malle Elvet

Veel sel nädalal vaatab maanteeameti tehniline komisjon üle, kuidas on edenenud tänavu jaanuaris alanud uue silla ehitus Värskas.

Lepingu rajada 1962. aastal ehitatud üle Värska järveosa viiva silla asemele nüüdisaegne kaarsild sõlmisid maanteeamet ja osaühingu Tilts Eesti filiaal tänavu jaanuaris. Selle järgi pidi sild valmima 11 kuuga.

Eelmisel nädalal olid Tiltsi sillaehitajad ja töömasinad objektil, mille 700 000-eurone maksumus kaetakse maanteeameti eelarvest, veel usinalt ametis. „Ehitajad lootsid silla valmis saada 30. oktoobriks. Paraku muutsid plaane nii ilmaolud kui ehitusel ettenägematult kerkinud takistused. Kevadeks jäävad sillakatte markeerimise tööd, vaegtööd, viimistlus ja muru külvamine,” selgitas maanteeameti Lõuna-Eesti regiooni ehitusala juht Janar Taal LõunaLehele.

Uus sild tuleb 12 meetrit lai ja 38,2 meetrit pikk, 15,6-meetrise sillaavaga, sõidutee laius on 8 meetrit ning silla paremas servas (näoga aleviku poole olles) on 3 meetri laiune kergliiklustee. Suurim eriveoste kandejõud on 240 tonni. Kaarsild on spetsiaalselt planeeritud ja projekteeritud Värska jaoks. Samalaadne kaarsild on Puurmanis ja Lüganusel.

Maanteeameti tellimusel on tänavu Kagu-Eestis valminud kolm raudbetoonist silda: Värskas, Kauksis ja Mõnistes. Hellenurmes ja Lambahannas ehitati uued terastorusillad. Põhjalik remont ja laiendus tehti Tartu-Valga maanteele jäävale üle Elva jõe viivale maanteesillale.

Paadiomanikest värskalased ootavad pikisilmi ka korraliku paadisilla ehitamist uue silla naabrusesse. „Paadiomanikke on siinkandis rohkesti, kuid sadamat väikelaevadele ja paatidele pole. Vähe on kohti, kus saab paate hoida ja vette lasta,” ütles 1350 elanikuga Värska valla majandusnõunik Lauri Saar. „Suviti Värskas lõbusõite tegev Jõmmu sildus kehvades oludes vana silla läheduses. Valla elanikel on huvi ja vajadus paadisilla ehituseks, kuid selleks puudub valla eelarves raha. Oleme püüdnud leida erakapitali paadisadama rajamiseks.”

Kohalikele, järveäärsetele inimestele jääb paadisadama vajadus Värska alevikus aktuaalseks ka pärast käimasolevat haldusreformi.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 15/12/2016 06:17:32

Lisa kommentaar