Kagu-Eestis on jäätmevedu aastatega põhiliselt koondunud Eesti Keskkonnateenuste kätte. Jätkatakse ka Võrus, kus sel sügisel võideti järjekordne hange. Eramajade elanikele tuli sellega kaasnenud hinnatõus aga üllatusena: näiteks 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti puhul 270 protsenti! Hinnatõusu alla kuuluvate prügitootjate ehk elanike reaktsioon on: „Mida asja?”

Hinnamuutus peaks tähistama tarbijate võrdset kohtlemist. „See on nüüd mahupõhine, ei ole enam dumpinguhind, kus suurema konteineri valdaja maksis kinni väiksema konteineri äraveo. Nüüd on see kuupmeetripõhine ja võrdne kõigile, see tähendab, et keegi ei maksa kellegi prügivedu kinni,“ selgitas Võru abilinnapea Kalev Ilves. Ka firma kinnitab suunda minna üle mahu järgi arvestusele.

Hankel osales kolm prügiveofirmat. Võitis odavaima pakkumuse teinud AS Eesti Keskkonnateenused ja sai jäätmeveo ainuõiguse järgnevaks kolmeks aastaks. Ettevõte pakkus segaolmejäätmete ja vanapaberi kogumise tasuks null eurot. „Äravedu koha pealt jäätmejaama on nüüd null euroga. Inimene maksab äraveo eest jäätmejaamast ladestuskohta,” täpsustas Ilves.

Eramajade elanikele tuli hinnatõus aga suure üllatusena. Näiteks 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti puhul 270 protsenti! Teisiti öeldes: ühekordne tühjendus tõusis 47 sendilt 1,27 eurole.

240 liitri puhul on hinnatõus 244 protsenti: 89 sendi pealt 2,17 eurole.

Kus küsitakse ainult veo hinda, on hind madalam

Ka mahutite rendihind ei ole jäänud viimastel aastatel samaks.

„Jäätmemahutite rendihinnad on erinevates veopiirkondades erinevad, sõltuvalt jäätmeveohanke tingimustest. Võru linnas viimase hanke raames kehtestatud hinnakirjas on rendikonteinerite hind kasvanud keskmiselt 18 protsenti. Enim levinud pisikeste jäätmemahutite rendihinnad kasvasid keskmiselt 8 protsenti,” selgitas Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Bruno Tammaru.

Valgamaal on jäätmevedu korraldatud omavalitsusliidu kaudu ja praegu kehtib seal 2012. aasta lõpus sõlmitud leping. Hoolimata nelja-aastasest vahest on mitmes suuruses mahutite tühjendamine kallim kui sel aastal Võrus. Sama kehtib konteinerite rendi kohta.

Seevastu Põlvas 2015. aasta suvel kehtima hakanud Eesti Keskkonnateenuste hinnakirja järgi on kõikide alla 2500-liitriste mahutite tühjendamine Võru praegusest hinnast märgatavalt soodsam.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude selgitas, et pakutava hinna dikteerivad osaliselt hanke tingimused.

„Seal on tegelikult mitu asja. Üks on ikkagi see, mismoodi omavalitsus hanke korraldab, missugune hindamissüsteem seal on ja mida nõutakse pakkuja käest. Osal juhtudel on nii, et sama hinna sees pead ära majandama hankejaamad ja lisateenuseid tegema. Siis on selge, et hinnad lähevad kõrgemaks. Kus küsitakse ainult veo hinda, on hind madalam,” ütles ta.

Hind leitakse oma valemi alusel. Teguriteks on segaolmejäätmete kogumise tasu (Võrus praegu null eurot), kogumismahuti suurus, jäätmemahutile kohaldatav koefitsient, mahukaalu koefitsient (jäätmete mahu ja kaalu suhe) ja jäätmete vastuvõtu tasu kogumiskohas. 2014. aasta Võru hinnakorrektsioonil, kui lepingut pikendati, mängis hinnatõusus rolli ka postikulude kallinemine.

Üleaedne maksab kümme korda rohkem

Erinevatel aastatel, erinevatel tingimustel omavalitsustes sõlmitud jäätmeveotingimused põhjustavad aga alatasa kadedust mõne naaberomavalitsuse vastu. 2015. aastal kirjutas LõunaLeht, kuidas Võru valla ja Sõmerpalu valla uued prügiveohinnad panevad kadestama keskuse elanikke.

„Nii tekib olukord, kus Võru valla elanikul tuleb konteineri tühjendamise eest maksta kümme korda rohkem kui tema teisel pool aeda, kuid nime poolest Võru linnas elaval naabril. Kui aga võrrelda suurte konteinerite tühjendamise hinda, siis on Võru ja Lasva valla näitel hinnavõit esimese kasuks 17-kordne. Kuidas nii?” kirjutasime toona. Muutuse põhimõte oli sama: väiksemate prügikastide tühjenduse hinnad läksid kallimaks, suurematel aga odavamaks.

Siis asus ärritunud elanikke lohutama ka Võru vallavanem, viidates, et väikeste konteinerite tühjendamise hinna tõusu saab leevendada, kui soetada suurem konteiner mitme pere peale, juhul kui see on võimalik.

Hange toimis hinna määramisel toona aga teisiti, mitte soosides odavaimat vedajat. „Kümnekordne teenusehinna vahe on tingitud jäätmeveo hangete süsteemi eripärast,” selgitas firma lõunapiirkonna juhataja Kalle Voogla eelmisel aastal. „Praegu kehtiva korra järgi on omavalitsus kohustatud korraldama jäätmevedaja leidmiseks riigihanke. Hanke tingimused parima pakkuja väljaselgitamiseks kehtestab omavalitsus. Kui hange on korraldatud selliselt, et võitjaks pole mitte madalaim hind, vaid enim väärtuspunkte kogunud pakkumus, siis tekivad paratamatult suured moonutused teenushindade võrdluses veopiirkondade vahel.”

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 08/12/2016 09:16:48