Suusad all: Saatse kordoni piirivalvuril Meelis Eelmaal tuleb praegusel aastaajal käia ka suusapatrullis. Foto: Lõuna prefektuur

Hiljuti kuulutas politsei- ja piirivalveamet (PPA) aastapäevaaktusel välja aasta parima töötegija, kelleks on Saatse kordoni piirivalvur Meelis Eelmaa. Kolleegide sõnul on ta väsimatu vedur, kes oma eeskujuga paneb meeskonna tegutsema ning mõtleb pidevalt uusi lahendusi, et tõkestada seadusrikkumisi ja tabada seadusrikkujaid. Teenistuses jätkub teda nii Saatsesse kui ka Värskasse.

Meelis Eelmaa, milline on olnud sinu teenistuskäik?

Piirivalvurina alustasin 1990. aastal. Enne seda olin kohustuslikus ajateenistuses Nõukogude armees ja lühikest aega töötasin metsamajanduses raietöölisena. Hariduselt olengi metsatehnik ja seda hingepõhjas tänini. Soovituse proovida piirivalvuriametit sain isalt, kes töötas toona metsavahina. Olen mõelnud, et kui vanemad poleks sellist sihti pakkunud, kas ma olekski rohemundri selga saanud.

Teenistust alustasin Eesti-Läti piiril Lilli piiripunktis inspektorina. Sellele järgnesid mitmed teenistuskohad lõunapiiril. 2007. aasta lõpus otsustasin edasi liikuda Eesti-Vene piirile. Alustasin Värska kordonis ja nüüd olen teenistuses Saatse kordonis. Seni on läinud nii, et teenistuskohti olengi vahetanud viie-seitsme aasta möödudes.

Aasta parima töötegija tiitel niivõrd suures organisatsioonis – mida see sulle tähendab?

Loomulikult on suur tunnustus saada märgatud. Ent anname aru, et piiri valvamise tööd tehakse meeskonnana. Enamiku juhtumite lahendamisele kaasame appi naaberkordoni patrullid, ka patrullpolitseinikud ja uurijad. Piirivalvuriamet ei ole ühe mehe soolo, see on meeskonnatöö.

Kui peaksid ennast hindama, siis mis on need omadused ja tegevused, mis tõid tubli töö peale tunnustuse?

Mulle päriselt meeldib piiri valvata. Jällegi, kui teed tööd südamega, tulevad sellega ühes ka tulemused. Tihti arvatakse, et piirivalvuri ülesanne on piiril patrullida, kuid ülesandeid on palju teisigi. Liigume tihti sisemaal ja suhtleme aktiivselt kohalike elanikega. Üheskoos toimetades ja infot koondades saame kokku tervikpildi, et piiri võimalikult hästi kaitsta. Ehk on minu töös märgatud panus just see, kuidas olen neid kuritegevust ohjeldada aitavaid olulisi infokillukesi kogunud.

Sa otsid paremaks seadusrikkumiste tõkestamiseks või seadusrikkujate tabamiseks alati uusi lahendusi. Kas sinu jaoks on selles töös ka n-ö detektiivi aspekt?

Igas piirivalvuris on teatud määral detektiivi ehk seda tööd sobivadki kõige paremini tegema uudishimulikud, terava pilguga ja leidlikud mehed-naised. Arvestades, et kurjategijad otsivad aina uusi võimalusi ebaseaduslikuks tegevuseks, tuleb nende takistamisel pidevalt areneda, loominguliselt ja kastist välja mõelda ka piirivalvuritel. Mõtlematu oleks siiski must valgele kirja panna, milliseid võtteid kasutades me kurjategijate tegevust jälgime ning neid paljastame.

Riigiametites on rahastus alati puudulik, aga kui peaksid valima, siis mis on see üks asi, millest oma töös puudust tunned?

Kui üheksakümnendatel alustasime, olime kõik kahe-kolmekümnendates eluaastates. Lähiaastatel saab märkimisväärse osa piirivalvurite teenistusaeg täis ning seepärast oleks noorte abikäte juurdetulek igati tervitatav.

Illegaalide tabamisele aitavad sageli kaasa ka kohalike elanike teated ja vihjed. Kui hästi saab piirivalve tavakodanikega läbi? Kas inimeste suhtumine piirivalvuritesse on viimasel ajal kuidagi muutunud?

Niikaua kui on olnud piirivalvurid, on käinud ka aktiivne koostöö kohalike elanikega. Selline kahepoolne koostöö aitab tagada piiriäärsete elanike endi, aga laiemalt kogu riigi turvalisust. Paralleelina politseitööst võib tuua näite, kuidas inimesed oma kodukohas liiklevatest joobes juhtidest teatavad. Inimesed saavad hästi aru, kui palju neist endist sõltub oma kodukandi turvalisus, ja hea meel on, et selle nimel tehakse usinasti mundrikandjatega koostööd.

Muu hulgas on meil piirivalvuritest piiriäärseid kohalikke elanikke, kes ka teenistusest vabal ajal silmad-kõrvad piiril toimuva suhtes lahti hoiavad. Õige pea on Saatsesse ja Värskasse tööle tulemas politseikooli lõpetanud noored, kes ise elavad samamoodi piiri lähedal, Setomaal.

Olukord piiridel on Euroopas viimase kahe aastaga väga pingeliseks muutunud. Kui palju sellest Eesti piiridele kandub? Kas igapäevased väljakutsed on kuidagi muutunud?

Praegusel ajal on olukord piiril stabiilne ning olulist muutust paremuse või halvemuse poole pole viimastel aastatel toimunud. Kui illegaalsest rändest rääkida, siis Eesti vaates on üks soodustavaid tegureid kindlasti asukoht, mistõttu pole suuremaid inimmasse siiakanti sattunud. Seda vastupidiselt nendele riikidele, mis asuvad Lõuna-Euroopas.

Piiririba täieliku väljaehitamisega läheb veel aega, aga kui tajutav mõju on senisel piiririba puhastamisel?

Saatse kordoni piirilõigus käivad praegu veel viimastel kilomeetritel puhastustööd ja metsa väljavedu piiriribalt. Rõhutan, et piiripuhastus on vaid üks tegevus piiri ehitamisel. Lisaks paigaldatakse piiriposte, elektroonilist valvet ja teisi valveseadmeid. Piiri valvamine on puhastustööde järel muutunud palju hõlpsamaks. Juba ainuüksi nähtavus on tublisti paranenud. Teatud lõikudel võib palja silmaga märgata ka kilomeetri kaugusel toimuvat liikumist. Enne puhastustöid oli selline asi mõeldamatu.

Tavainimesteni jõuavad PPA vahendusel lood kahte tüüpi salakaubavedajaist: ühed on kerget lisatulu otsivad kasti kaupa kraami toimetajad, teised suured organiseeritud jõugud. Kumb tüüp moodustab põhilise osa?

Oleme näinud uljaid õnneotsijaid, aga ka oma ebaseaduslikule tegevusele sügavalt pühendunud organiseeritud kurjategijaid. Kui üksiküritajad püüavad sigaretikaste ise seljas kandes üle piiri tuua, siis organiseeritud kuritegevuse puhul on selge tööjaotus. Musta töö tegijad kannavad suitsukaste või näiteks juhatavad võõramaalasi ebaseaduslikult üle piiri ja nende tegevust juhitakse „ohutumast kaugusest”. Selliste ühenduste tabamiseks teeme tihedalt koostööd kriminaalpolitseiga, et vastutusele saaks võetud iga viimanegi kurjategija, kastikandjatest ühenduse juhtfiguurideni välja.

Kas salakaubavedajate tegevus on praegusajal raskeks tehtud? Või on vahelejäämine ikkagi veidi õnnemäng?

Praegusel aastaajal on maastik lume all ning naljatledes ütleme siin ikka omavahel, et lumi on piirivalvuri suurimaid abimehi. Kurjategija pelgab lund kui tuld, sest jäljerida, iga samm ja puhkepeatuski, võimaldab ta otsemaid vahele võtta. Valvsust ei tohi aga kaotada, olenemata aastaajast. Ka talvisel ajal on püütud salakaupa üle piiri tuua. Viimastest aastatest ei meenu mulle aga ühtki juhtumit, kus me selliseid kurjategijaid ei oleks tabanud.

Kas me oleme jõudmas punkti, kus vabariigi piirid on paremini kaitstud kui kunagi varem? Miks?

Mina isiklikult usun küll, et just nii see ongi. Omaette edulugu saab olema aeg, mil piir on lõplikult välja ehitatud ja täiendavate tehniliste vahenditega valvatud. Piirivalvuri töö teeb see jälle kord hõlpsamaks, kuid kindlasti ei asenda ükski tehniline lahendus asjalikku ja nutikat piirivalvurit ennast. Olgu väljas miinus 30 kraadi või sama palju sooja, oleme alati meeskonnaga väljas oma kodu valvamise ja kaitsmise eest.

 

 

LISALOOD

Meelis Eelmaa õpetab koolis ka riigikaitset

Saatse kordoni piirivalvur Meelis Eelmaa on endale võtnud mitu ühiskondlikku rolli. „Lisaks kodutütardele olen tegev ka noorkotkaste juhina. Noortele juhiks olemine tähendab samas kuulumist kaitseliitu, sest mõlemad noorteorganisatsioonid kuuluvad kaitseliidu perre,” ütles Eelmaa, kes on Sakala maleva kaitseliitlane.

Peale selle on ta 1998. aastast riigikaitse- ja sisekaitseõpetaja Abja gümnaasiumis. „Piirivalveteenistuse õppeaines õpetame ära tundma võltsitud dokumente, jäädvustama kuriteojälgi, kasutama eri- ja enesekaitsevahendeid, käsitleme kordonite ja piiripunktide töö põhimõtteid ning heidame pilgu salakaubanduse maailma.”

Tänavu 11 kuuga on Lõuna-Eesti piirivalvurid Eesti-Vene maismaapiiril

* avastanud 55 ebaseaduslikku piiriületust ja tabanud 55 ebaseaduslikku piiriületajat (2015 samal perioodil: 60 ja 85)

* avastanud 36 salakaubaveo juhtumit, milles on kinni peetud üle 1,5 miljoni salasigareti (2015 samal perioodil: 22 juhtumit, salasigarettide kogus ligikaudu sama)

 

* avastanud 10 sisserände juhtumit ning tabanud 32 isikut, kes on sellel eesmärgil ajutist kontrolljoont ületanud (2015 samal perioodil: 23 juhtumit ja 60 isikut).

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 08/12/2016 06:57:37