Emakeelse Tartu Ülikooli 97. aastapäeval tehti teatavaks tänavune Rahvusmõtte auhinna saaja - suurte kogemustega filmimees Andres Sööt. Fotod: Malle Elvet

Euroopa vanimate ülikoolide hulka kuuluvas Tartu Ülikoolis on eesti keeles antud haridust juba 97 aastat. Emakeelne ülikool tähistab aastapäeva iga aasta 1. detsembril. Nii nüüdki, mil pidupäeval peeti traditsiooniliselt aulaaktus, õhtul sammuti tõrvikurongkäigus ja veedeti meeleolukalt aega aastapäevaballil Vanemuises.

Tervituskõnes meenutas rektor Volli Kalm aega, mil 1632. aastal asutatud ülikoolis algas õppetöö valdavalt eesti keeles ja kuidas ülikool on taasiseseisvumise aastatel arenenud niivõrd oluliseks, Eestist väljapoole kasvanud kõrgkooliks. Teadus, mida ülikoolis tehakse, on Eesti teadus, isegi siis, kui see on tehtud mõnes teises keeles, rõhutas rektor. Kalm pidas tähtsaks ka dialoogi ühiskonnaga, rahvaga, sest ühiskonnas kerkivatele probleemidele saavad ammendavamalt vastata teadlased.

Akadeemilise loengu „Valgust, rohkem valgust. Ülikoolimaastiku rahvuslik ja rahvusvaheline perspektiiv” pidas TÜ kunstiajaloo professor Juhan Maiste.

Aktusel anti pidulikult audoktori diplom ja medal viiele rahvusvaheliselt tuntud välismaa professorile, kes on pikki aastaid teinud teaduslikku koostööd Tartu Ülikooliga. Audoktoriteks promoveeritute hulgas on kolm Saksamaa kõrgkoolide nimekat teadlast ja kaks Soome professorit.

Värskelt promoveeritud audoktorite nimel pidas tänukõne Göttingeni ülikooli professor, Münchenis sündinud ja sealses ülikoolis teadustööd alustanud Eberhard Klaus Winkler.

Winkler on üks rahvusvaheliselt tuntuimaid soome-ugri keelte uurijaid, kes on märkimisväärselt mõjutanud eesti ja selle sugulaskeelte uurimist ja õpetamist Saksamaal. Ta on aastakümneid töötanud Tartu ja Göttingeni ülikooli sidemete looja ja tugevdajana. Soome-ugri keelte professorina töötab ta Göttingeni ülikoolis 2002. aastast. Soome-ugri keeleteaduses on tema peamine uurimisala lõuna-läänemeresoome keeled, aga ka idapoolsed soome-ugri keeled. Kõige rohkem raamatuid ja artikleid on Winkler kirjutanud aga liivi keelest, keskendudes hääbunud Liivimaa liivi keelele. Saksamaa teatmeteostes on ta kirjutanud palju artikleid Eestist ja eesti keelest. Audoktor Winkler pidas oma tänukõne aulas ladusas eesti keeles.

Äsjasel aastapäevaüritusel promoveeriti ka 118 uut doktorit, kes on 2016. aastal oma väitekirja kaitsnud. Värskelt doktoridiplomite saanute hulgas on ka neli Kagu-Eestis keskkooli või gümnaasiumi lõpetanut.

Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru 1. keskkooli vilistlane Maarja Hollo nimetati humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas filosoofiadoktoriks eesti kirjanduse alal. Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust õppinud Hollo käsitles oma doktoritöös teemat „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernhard Kangro sõjajärgses loomingus”. Doktoritööd juhendasid vanemteadur Tiina Kirss ja professor Arne Merilai.

Kolm lõunaeestlast said doktoridiplomi loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.

Vastseliina gümnaasiumi vilistlane Kristiina Mark õppis ülikoolis ökoloogiat ja elustiku kaitset. Doktoritöö, mis andis talle filosoofiadoktori kraadi (botaanika ja mütoloogia), kirjutas ta teemal „Liikide lahknemine ja nende piiritlemine valitud lihheniseerunud seente rühmades sugukonnas Parmeliaceae (Ascomycota)”. Doktoritööd juhendasid dotsent Tiina Randlane ja vanemteadur Lauri Saag (Eesti Biokeskus).

Tõrva gümnaasiumi vilistlane Kuno Kasak õppis ülikoolis keskkonnatehnoloogiat. Filosoofiadoktori (keskkonnatehnoloogia) kraadi sai ta uurimuse „Kasvuhoonegaaside lendumine ja reoveepuhastuse efektiivsus erinevate filtermaterjalidega pinnasfiltrites” eest. Tööd juhendasid professor Ülo Mandre ja vanemteadur Marika Truu.

Põlva ühisgümnaasiumi vilistlane Age Utt õppis ülikoolis bioloogiat. Filosoofiadoktori (biomeditsiin ja tehnoloogia) kraadi sai ta uurimuse eest „Alfaviiruse replikaasi roll genoomi replikatsioonis, viirusindutseeritud tsütotoksilisuses ja viirusinfektsiooni tuvastamises peremeesaju poolt”. Tema doktoritööd juhendas professor Andres Merits.

Tänusõnad kõigi promoveeritud doktorite nimel lausus filosoofiadoktor (politoloogia) Kristina Kallas.

Aktus tipnes Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna kätteandmisega. Rektor Volli Kalmult võttis väärika tunnustuse vastu nimekas filmimees, auväärses eas Andres Sööt. Ta on tuntud dokumentaalfilmide lavastaja ja operaator, paljude tõsielufilmide autor ja nimekatest kultuuritegelastest persoonifilmide looja. 2014. aastal valiti ta kunstiühingu Pallas auliikmeks. „See on mu kõige austusväärsem tunnustus olla Rahvusmõtte auhinna laureaat,” tänas Andres Sööt (82).

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 08/12/2016 06:42:18