Liituda soovivad Võrumaa Antsla ja Urvaste vald ei saa vaatamata lõppeval aastal tehtud kampaaniale eelmise valitsuse kehtestatud 5000 elaniku piirarvu täis, kuid nad tahavad ühiselt edasi minna ja jätkata elanike piirkonda kutsumist.

Urvaste valla elanik Annika Kõrvoja nimetas lahkunud valitsuse poolt elanike piirarvu etteandmist mõttetuks: „Kõiki piirkondi ei saa ühesugustena võtta. Urvaste ja Antsla liitumisel ei peaks see, et etteantust arvust jääb üle 300 elaniku puudu, küll takistuseks olema.”

Ta lisas, et maainimesed toimetavad paljuski iseseisvalt ja mingi arvu etteandmine tekitab vaid segadust.

Sama valla külade seltsi ja vallavolikogu liige Airi Hallik-Konnula peab miinimumpiiri vajalikuks: „Ühe valla eesmärk peab olema piirkonna ligitõmbavuse ja elanike arvu suurendamine.”

Antsla valla arenguspetsialist Kalev Joab sõnas, et ega mõtte algatajad lootnudki, et lõppeval aastal nõutud arv täis tuleb. „Tegeleme teemaga ka järgmistel aastatel sõltumata sellest, kas jätkame iseseisvana või jääme mõne suurvalla ääremaaks.”

Valgamaa küla tahab Võrumaale

Joab märkis, et on enam kui kindel, et kaks liituvat valda saavad hakkama ka siis, kui elanikke on 4500 või veelgi vähem.

„Kui riik käivitab vastutegevuse sellega, et ei anna toetusraha neile, kus on elanikke alla nõutud normi, läheb küll raskeks. Ei usu, et väikevalla liitumisel maakonnakeskusega saab väikevald suurema boonuse kui omasugustega liitudes. Sellistes liitumistes on liiga palju suurt poliitikat, mis saab olulisema sõnaõiguse ka enamikus uutes liituvates omavalitsustes,” arutles ta.

Joab lisas, et alla 5000 elanikuga omavalitsustele võiks anda vähem kohustusi. Eesti kui väike riik võiks paindlik olla ning valitsuse eesmärk peaks olema Eesti territooriumi ühtlane asustatus. „Praegune haldusreform on Exceli-põhine ega arvesta tegelikku elu,” sõnas ta.

Piirkonnaga liitujaid võib peagi lisanduda. „Valgamaa Karula vallast soovib üks-kaks küla meiega liituda, see toob paarkümmend elanikku juurde. Kui me ei saa 5000 elanikku täis, ei liideta meid ilmselt kellegagi, sest teenused, mida omavalitsus pakkuma peab, on siin olemas,” loodab Hallik-Konnula.

Tema sõnul on Urvaste liitumine Antslaga loogiline, kuna urvastelased kasutavad Antslas paljusid teenuseid: pere- ja hambaarsti, posti- ja pakiteenust, poode, apteeki, muusikakooli ja rahvamaja. Urvastest sõidavad paljud Antsla valda tööle ja antslalased käivad joogatrennis, kinos ja teistelgi üritustel Urvastes.

Mida liituvate omavalitsuste puhul tähtsaks peetakse? Hallik-Konnula peab olulisemaks vallamajade mehitamist kompetentsete ja missioonitundega ametnikega.

Joabi sõnul on olulised kriteeriumid ka territooriumi suurus ja paiknemine keskuste suhtes. „Väiksemad omavalitsused suurte keskuste naabruses on tugevamad kui sama suured ääremaal,” tõi ta põhjenduseks ja lisas, et kui vallas ei ole kooli ega lasteaeda, pole sellisel omavalitsusel suurt mõtet.

Elanike arv kasvas 16 võrra

Hallik-Konnula märkis, et inimeste Urvastesse ja Antslasse alaliselt elama kutsumine tuli aktiivsetel kodanikel mõttesse kohe, kui kahe valla liitumise teema uuesti lauale tõsteti.

„Oktoobri algul mõtles viieliikmeline seltskond välja vallalehe kuulutuse ja Facebooki lehe „Antsla ja Urvaste koos suureks”. Palju rohkem on neid, kes kutsuvad siit pärit või äsja siia kolinud inimesi elanikuks registreerima,” ütles Hallik-Konnula.

Kuu ajaga on kahe valla elanike arv, arvestades pimedat aega, kasvanud 16 võrra.

Mullu aprillis kolis Aivo Alev perega Pärnumaalt Roosiku külla Antsla valda. Tema peres on seitse liiget ja praegu on toimekas mees juba Roosiku küla vanem.

„Üks tulemise põhjusi oli ümberringi elavad toredad inimesed. Ostsime Lepistu koolimaja. Pakume seal vahepeatust inimestele, kes plaanivad maale elama minekut. Meil elatud kuudega peaks selgeks saama, kas elu maal sobib neile,” rääkis Alev. Ta lisas, et nende juures elanud üks pere on kolinud oma eramusse, mis küll asub naabervallas, kuid ikkagi maal.

Alev ütles, et aitab igati kaasa, et inimesi tuleks maale juurde, eelkõige nooremaid peresid, sest siis ei jää külad tühjaks.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 24/11/2016 09:27:27