Värska vallavanem Raul Kudre. Foto: LLi arhiiv

Eelmisel nädalal lõppenud Räpina piirkonna ühinemisküsitlus ei saanud kõikidest omavalitsustest kinnitust, ent pigem kaldutakse arvama, et Räpina, Veriora, Mikitamäe, Värska ja Meeksi vald sellest hoolimata sünnib. Ka ühinemisleping on muudatusettepanekute arutamise läbinud ja nime suhtes on kokku lepitud.

Väikseima osalusega oli Räpina: küsitlusele vastas 3,3% elanikest. Tartumaa Meeksi vallas oli rahvaküsitluses suur kaal külade üleandmisel. Lausa viie küla kohta oli küsimus Võnnu valla alla minekus, mistõttu oli nende osalusprotsent ka suurim – 19,9. Värskas ja Meeksis andis küsitlus eitava vastuse, mõlemal juhul 13-häälelise ülekaaluga. Räpinas, Mikitamäel ja kolme võimaliku lahkulööva külaga Verioral pooldati ühinemist.

Värska vallavanem Raul Kudre ütles LõunaLehele, et see teda ei üllatanud. „Arvan, et rahval ei ole midagi Räpina vastu. Aga tegelikult on see ikkagi protestihääl, et võiks tulla Setomaa. Ma olen täiesti kindel, et Värska rahva seas selget Räpina-vastasust pole. Arvan, et need hääled kajastasid seda, et nad ei poolda seda lepingut, vaid nad pooldavad teist küsimust, mida ei esitatudki,” kõneles ta.

Räpina inimesed olid küll kõige passiivsemad, siiski on valdade elanike meelsus vallavanem Kaido Palu sõnul rahvakoosolekute arutamistest siiski teada. „Rahvakoosolekud näitasid ka meie inimeste küsimusi. Räpina kihelkond, see tähendab Meeksi ja Veriora, on enamikule meeltmööda. Mis kripeldama paneb, on see, et ei sündinud Seto valda. Aga seda ei sündinud ju mitte Räpina tegevuse tõttu,” tõdes ta.

Volikogud peavad nüüd oma valla tulemuste põhjal järeldused tegema ja otsustama, kuidas edasi liikuda. Väikese osalusega küsitluste tulemustest on alati raske aru saada, kui hästi need esindavad rahva tahet.

„Summaarne osalus oli seitse protsenti, nii et tõlgendamisega ei tasuks liiale minna. Väga kardinaalset ei-suunda ei tulnud. Ei saa öelda, et see midagi ei andnud, küsimus on ka selles, kui rangelt volikogud tulemusi tõlgendavad,” selgitas Palu. „Tähtis on võib-olla selles kohas, kus meil on nii Verioral kui Meeksis lahku soovivaid külasid, seal oli aktiivsus tunduvalt teine. Neil on nüüd signaal inimeste tahte kohta olemas.”

Meeksis võis eitus jääda peale ka nendesamade lahku soovivate külade tõttu. Kui soovid terve külaga vallast eralduda, kas annad siis sama lipiku peal heakskiidu valdade ühinemiseks?

„Jah, seda peab niipidi analüüsima, et kui seda sama sedeli peal küsiti, kas see annab sellist seost välja. Üldiselt võiks järeldada seda, et ei-ütlejad on protestimeelsed ja aktiivsemad,” ütles Räpina vallavanem.

Palu hinnangul on külade vaba liikumine loogiline, sest haldusüksuste piirid on niikuinii ajas muutuvad. „Mingisugust katastroofi see ühinenud vallale kaasa ei too, kui mõned külad valivad teise suuna. Meil ju pole valdade piirid saanud väga täpselt kihelkonnajoont mööda ja vahepealsete majandite piirid ei ole ka jooksnud ajalooliste piiride järgi. Piirialadel on alati küsimus, kuhu poole ennast identifitseerida, kuhu liikuda,” tõdes ta.

Jaatav vald võib volikogus öelda ei

Kuigi Seto valla teke tundub peale korduvaid nurjunud katseid järjest rohkem osa inimeste soovunelm, on üks võimalus selleks veel jäänud. See eeldab, et Värska ja Mikitamäe ei ühine ikkagi Räpinaga.

„Värska on natuke kahtlev,” tõdes Kudre. „Räägitakse suhteliselt kõva häälega, et siin on selline võimalus, et kui Mikitamäe ütleks lepingule ei, siis arvatavasti ütleks ka Värska ei ning Mikitamäe ja Värska oleksid sundliidetavad. Loodame, et kui selline olukord tekiks, siis riik ikkagi sundliidaks Setomaa,” selgitas Värska vallavanem.

Kuigi häälte arv oli väike, oli Mikitamäe inimeste toetus Räpina poole ühinemiseks 68%, mis oli kõigi viie valla peale tugevaim signaal. Siiski ei ole rahvaküsitluse tulemused volikogule siduvad, vaid lihtsalt näitavad suunda.

„Esimene sõna on Mikitamäe volikogu käes. Kui Mikitamäe ütleb jaa, siis Värskal selgelt pole mõtet öelda ei. Mikitamäe on alati olnud ettearvamatu. Praegu on seal hääled üks päev 4‒7, teine päev 6-5 vastassuunas. Seis on suhteliselt ärev,” tõdes Kudre. „Mikitamäe on seda öelnud, nad pole otseselt Setomaa poolt. Neil on eesmärk üksinda jätkata, ei öelda, sest nad ei taha haldusreformi.”

Räpina vallavanem on siiski optimistlik, sest pikaajaline koostöö piirkonnas on valdu üksteisele lähemale toonud.

„Me ei ole küsinud rahva usku. Usku selles mõttes, kas sundliitmist rakendatakse. Sund on mingil määral olnud ka liikumapanevaks jõuks, aga mitte põhiline. Miks ma arvan, et see pole meie piirkonnas põhiline? Neli aastat tagasi katsetasime volikogudes, kas rääkida ühinemisest. Tookord ei olnud see veel piisavalt küps. Aga piirkonnas oleme valdade vahel koostööd teinud pikalt. Eks see koostöö viib lõpuks ka tugevamalt kokkukasvamiseni,” arutles Kaido Palu.

Temagi on teadlik, et täielikku üksmeelt pole saavutatud. „Sundliitmise ohud on veel igal juhul olemas,” ütles Palu. „Suure tõenäosusega see ühine vald ikkagi sünnib.”

Ka Värska vallavanem prognoosib valla teket. „Pigem, kui nii hinnata, ma ütleksin ka, et Räpina tehakse ära. Teine variant (Mikitamäe ja Värska keeldumine – toim) on võib-olla. Kui kuu aja jooksul tuleb haldusreformi kohta riigi või valitsuse signaale, võib olla väliseid mõjutusi,” leidis Raul Kudre.

Kas ühineda või mitte ja millistes piirides, see otsus tuleb iga valla volikogul teha detsembrikuus.

Räpina vald ka edaspidi

Ühinemisläbirääkimiste raames avalikustati oktoobris lepingu projekt ja selle lisad. Selleks peeti 15 rahvakoosolekut, kus tutvustati senist protsessi, anti ülevaade lepingu projektist ja selle lisadest ning vastati kodanike küsimustele. Tehti 16 ettepanekut ja arvamusavaldust. Lisaks laekus valla nime kohta neli ettepanekut e-kirja ja üks telefoni teel. Nimeettepanekuid esitati ka rahvakoosolekutel.

Elanike nimeettepanekute kaalumisel arvestati kohanimenõukogu vallanimede rakkerühma soovitusi ja valiti välja kolm varianti: Järvesuu, Lämmijärve ning Räpina. Iga ühinev vald tegi kolme nime vahel pingerea, mille tulemusel valiti ühineva valla nimeks Räpina.

Pakkumiste seas oli ka teisi huvitavaid variante: Palumaa, Kagumaa, Kagupiiri, Kagunurga, Pihlamäe, Meerora, Räpiora vald, Voojõe, Ida-Põlvamaa, Uus-Petserimaa, Kagu Kuningriik, Ühinenud Kagu Kuningriik, Räpina ühendvald, Kaguvald.

Ühinemislepingust on näha sedagi, et uues vallas püütakse hoida ka seto identiteeti ning esindada Mikitamäe ja Värska kandi huvisid. „Me oleme jõudnud seista enda tingimuste eest. Leping on neli aastat kehtiv, mis seal edasi saab, on ikkagi volikogu otsustada. Kui volikogul on tarkust ja heatahtlikkust, siis ta võib-olla jääbki selliseks. Alati jääb see suurema venna küsimus,” selgitas Raul Kudre.

 

LISALUGU

Rahvaküsitlused jätavad elanikke külmaks

Pühapäeval ja esmaspäeval Otepää vallas tehtud rahvaküsitlus Otepää ja Sangaste valla liitumise kohta tõi 3326 hääletamisõiguslikust kodanikust osalema vaid 65 ehk 1,94%. Jaatavalt vastas 49 inimest, eitavalt 16.

Hiljutine Valga piirkonna rahvaküsitlus tõi esile omavalitsuste osaluse eriti suured erinevused. Kui Õru vallas osales 18,4% hääleõiguslikest elanikest, siis Valgas oli see vaid 0,79% ehk 86 inimest 10 909st. Tahela vallas osales 9,08, Karula vallas 7,71 ja Tõlliste vallas 4,35 protsenti elanikest.

Valgas sai nii jah kui ka ei ühinemisele 43 häält, sama palju hääli ühinemise poolt andis 28 korda väiksema hääletajaskonnaga Õru. Ülejäänud omavalitsustes sai jah-sõna üle poole häältest, Õru vallas anti 61,4% häältest (kõige positiivsem tulemus) ühinemise toetuseks.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 24/11/2016 09:17:16