Tänavustel mesinike sügispäevadel Rakveres pälvisid Rõuge valla Möldri küla hobimesinik Marko Kukk ja tema mesilased Eesti mesinike liidult tunnuskirja 2016. aasta parima mee kohta.

Peale Kuke said tunnuskirja veel kolm mesinikku. Konkursil degusteerisid mett spetsialistid ehk mesinikud ise. Kuke mesi sarnanes väga ühe Soomaalt pärineva meega nii tumedama värvuse kui ka maitse poolest. Ka Soomaa mesi valiti üheks tänavuseks parimaks.

Kukk peab ennast hobimesinikuks, mis tähendab ühtlasi seda, et mett ostma tema juurde tänavu enam minna ei tasu. Mesinduspisiku sai mees vanaonult, ent tõsisemalt hakkas ta asjaga tegelema 12 aastat tagasi. Algul mesindas lamavtarudega, seejärel tegi korpustarud, kuna esimesed jäid suviti mesilasperedele väikseks.

Tublid töömesilased koguvad Marko Kukele mett alalt, mis jääb Rõuges asuva Eesti Ema kuju ja Kahrila järve vahele. Tänavu kevadel alustas ta seitsme põhiperega ja talvituma jäi sügisel 13 peret.

Selleaastast meesaaki peab Kukk tagasihoidlikuks, kuna sai põhipere pealt vaid 25 kilo mett.

„Mai ja juuni olid soojad, pered arenesid ilusti ja võilillelt said mesilased isegi mett,” rääkis Kukk. „Aga pärast jaanipäeva, kui tavaliselt on peakorje, läksid ööd jahedaks – alla 15 kraadi ‒ ja taimed ei andnud enam nii rikkalikult nektarit kui soojemate ilmadega.”

Mesilaste pidamise tasuvus on aastati erinev. „Vähemalt ei pidanud tänavu hobile peale maksma,” nentis Eesti ühe parima maitsega mee tootja. „Ma pole mesilasperede arvu suureks ajanud. Üle 12‒14 pere pole mõtet ühe koha peal pidada. On mesinikke, kes maksavad oma hobile peale, kuid ka neid, kes sellest elatuvad. Väga palju sõltub mesilaspere areng, pere rahulikkus ja meesaak peres olevast mesilasemast. Mesilasema kasvatus ja vahetus on lisatöö, mida tavamesinikud enamasti ei tee.”

Ka hukka sai mesilasi tänavu, kuid Rõuge kandis ei hukkunud nad putukamürkide tõttu, sest tegu ei ole intensiivse põllumajanduspiirkonnaga, vaid põhimureks on varroalest ja sellega kaasnevad viirushaigused, mis mesilasperet kurnavad.

Suurimaks mureks on, kuidas hoida varroalestade arvukust väiksena. Varroalesta saab tõrjuda erinevat moodi. Parima tulemuse saavutamiseks kasutab Marko Kukk Varroxi panni, millel kuumutatakse oblikhapet. Tänavu tegi Kukk tõrjet neli korda.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 25/11/2016 11:10:17