OÜ Juustupoisid üks liige, Kaido Piiri oletas paar tundi enne lõppu, et temal ühtegi juustukera koju viia ei tule. Fotod: Mari-Anne Leht

Uma Mekil laupäeval Võrus sai ligi sajalt ümbruskonna väiketootjalt head-paremat maitsta ja osta. Kui oletada, et keskmiselt oli igal pakkujal neli-viis erisugust toodet ja mõnda kaupa sai mitmelt pakkujalt, said ostjad ligi 400 erineva toote vahel valida.

Isegi kümne uudse toote vahel ei ole lihtne valikut teha, mis siis veel sadadest rääkida. Taarapõllu talu Varstu vallast Võrumaalt oli esindatud enam kui kümne erineva tootega: astelpaju-, aedmaasika-, rabarberi- jt mahlad, mitmesugustest marjadest krõpsud ja jahud. „Kõige rohkem ostetakse maasika-, vaarika- ja metsmustikakrõpse,” ütles talu esindaja Liis.

OÜ Ulgumaa esindaja Pille Saarnits Haanjast kinnitas, et müüb siirupeid juba kolmandat aastat. Degusteerisin pärnaõie, angervaksa ja kuusevõrse toorsiirupit ning ostsin kaks viimast.

„Angervaks sisaldab looduslikku salitsüülhapet, selle tõttu on siirup rahustava, valuvaigistava ja palavikku alandava toimega,” lausus Saarnits. Ta lisas, et angervaks on parim looduslik antibiootikum, mida külmetuse korral on mõistlik teele lisada. Ta soovitas ka tervisemoosi, mida igaüks saab isegi teha, segades jõhvikad, sibula, küüslaugu ja mee. „See on viiruste ja bakterite vastane moos,” sõnas Saarnits.

Aire Hallap Kanepi vallast Põlvamaalt tõi Uma Mekile põneva leiva ja sepiku: kukeseentega rukkileiva ja odra-rukkijahusepiku pihlakate ja mooniseemnetega. „Kukeseened tuleb praadida ja seejärel leivatainasse lisada,” soovitas ta. Kukeseened hoiavad leiva tema sõnul kaua pehmena.

On tegijaid, kes on endale toreda sihi seadnud teha igal aastal mõni uus toode.

Ubinavurtsust grilljuustuni

Urvaste külade selts oli kohal teada-tuntud kamajahudega, lisaks olid laual ubinavurts ja n-ö söödavad alused.

Seltsi naised korjasid Urvaste koguduse aiast õunu, pressisid mahla ja lasid mullid sisse ja nii sündiski koostöös kogudusega uus jook ‒ ubinavurts, mida koguduse õpetaja Üllar Salumets ostjatele pakkus.

„Teine uus toode on riivitud ja kuivatatud õuntest valmistatud söödav alus, millelt võib kenasti meie kama ja muudki süüa,” tutvustas seltsi esindaja Airi Hallik-Konnula.

Mullu juustu valmistamist alustanud OÜ Juustupoisid Vastseliinast võitsid oma toodetega ostjate poolehoiu ruttu. Üks tegijatest, Kaido Piiri, ütles, et tõi laadale üle poolesaja kilo juustu ja kaks tundi enne lõppu oli järel vaid kümme kilo. Nad valmistavad kümmet sorti juustu, enamik neist erinevate lisanditega.

Praegusel rõskel ajal on hinnas nii kodumaine küüslauk kui ka jõhvikad. Viimastest, nii nagu ka kodumaistest õuntest, puudust ei olnud.

Küüslauku oli nii lahtiselt kui ka marineeritult. Rainer Soosaar Kõlleste vallast Põlvamaalt alustas küüslaugu ja sibula kasvatust juba kuus aastat tagasi. Küüslaugu ja sibula kõrval pakkus ta ka marineeritud küüslauku. „Lahtist küüslauku on ikka kõige enam ostetud,” lisas ta.

Anne ja Lenno Grünberg Üvasi talust Mooste vallast Põlvamaalt pakkusid kitsepiimast tehtud juuste ja jogurteid. „Grilljuustu ostetakse kõige rohkem,” ütles perenaine.

Ka lõunanaabrite lehmakommide leti ees oli pidevalt uudistajaid ja ostjaid. „Meie kombinaadi lehmakomme saab ainult laatadelt ja kuna meid Eestis juba teatakse, tuleme siia suurematele üritustele müüma,” tutvustas Skrīveru Pārtikas Kombinātsi müügiesindaja Aigars. Ta lisas, et kommivabrik asub Riia ja Daugavpilsi vahel ning taasalustas tööd kolm aastat tagasi.

Uma Mekil oli kõigile midagi

Kui lõunanaabrid tõid meile oma maitsvaid komme, siis siit viidi põhjanaabrite juurde Põlvamaa Zerna ökotalu helbeid, speltanisu- ja tatrajahu. „Kümme kilo läks korraga Soome ja kaks korda niipalju Rootsi. Ostjateks olid eestlased, kes soovisid oma tuttavaid üllatada,” ütles talu peremees Maidu Konsap.

Taevaskojas tegutseva OÜ Metsakoda turismijuht Iia Timmi tuli Võrru, et leida veel kohaliku toidu tegijaid, kelle kaupa saab turismihooajal Taevaskoja suveniirikioskis müüa. „Läinud hooajal oli meil müügil kahe Põlvamaa ettevõtja tooted: Mahlaveski mahlad ja Marjarulli marjamaiused. Tuleval hooajal soovime sortimenti laiendada,” märkis Timmi.

Nagu mitmeltki kohaliku toidu müügiürituselt, võis siitki omanäolistes pakendites veel vähelevinud suupisteid kingiks osta.

Mitmetele eespool mainitud toodetele lisaks sobivad suurepäraseks kingiks OÜ Moosivabriku Lustlik Kokk sajagrammistes purkides kastmed. „Teeme seitset erinevat kastet, ühed sobivad juustu, teised liha ja kolmandad rohelise salatiga süüa,” tutvustas kastmeid üks valmistajatest, Tiiu Marran Põlvamaalt.

Laadalt leidis igaüks midagi, sest kolme tunni jooksul ei juhtunud ühtegi tühja kotiga lahkujat märkama. „Olen vaid leiba ja talvevõid ostnud, kindlasti leian veel midagi,” lausus laada algustunnil oste teinud sõmerpalulanna Õie. Tema sõnul võiks kohaliku toidu pakkumisi aastas paar korda olla, sest siis hakkavad inimesed oma tooteid rohkem väärtustama.

Kohalik toit on aastatega täiustunud

Tiia ostis marineeritud küüslauku, angervaksa ja kuusevõrse toorsiirupit, sest need tugevdavad praegusel rõskel ajal tervist.

Airi ostis meehalvaad, maitsvat hapukapsast, siidrit, lõunanaabrite lehmakomme ning, nagu paljud teisedki, tänavu Sõmerpalu vallas tööd alustanud Pühajõe pruulikojas pruulitud õlut.

Minu lemmik on vaieldamatult Valgamaal tehtav karurasvaseep, millele lisandusid seekord ka toiduained: siirupid Haanjast, juustukera Missost, Lustliku Koka jõulukaste Moostest ja küüslauk Kõllestest.

Kauba pakkujaid oli loomulikult kõige rohkem Võrumaalt, järgnesid naabrid põlvamaalased, kuid kaupa oli ka Valga-, Tartu- ja Pärnumaalt.

„Kohalik toit on aastatega täiustunud, näiteks hoidised ei ole enam ühest marjast keedetud moos. Taalbergi talus Võrumaal tehtud hoidised on põnevad. Hea meel on, et taas tehakse maitsvat kohalikku sõira, seekord Kõrgemäe talus Võrumaal, turule on tulnud kohalikud siidrid ja käsitööõlled ning juustud,” kõneles Võrumaa toiduvõrgustiku koordinaator Eda Veeroja. Ta lisas, et laadal olid kohaliku kaubamärgiga tooted tähistatud, mis annab ostjatele teada, et nii tooraine kui ka toode on kohalikku päritolu.

Seekordne Uma Mekk oli järjekorras seitsmes.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 17/11/2016 09:59:06