MTJi asutaja ja mänedžer Lembit Tähepõld, tema tütrepoeg Remo Tarkus ning bändis ligi 30 aastat trumme mänginud Raivo Kull. Fotod: Malle Elvet

Isadepäeva eelõhtul astusid Vanemuise kontserdimajas publiku ette viisteist aastat üheskoos Eestimaal suvetuuritanud rahvaliku muusika viljelejad, tartlaste MTJ ja põlvalaste Seelikukütid. MTJi 35. sünnipäeva kontserdile lisas vürtsi kuldsete kuuekümnendate kuumade solistide Boris Lehtlaane ja Ivo Linna esinemine.

MTJi juubelihõngulise, isadepäevale pühendatud kontserdi avas tervitusluuletuse ettekandmisega sünnipäevalapse vaimse isa Lembit Tähepõllu tütrepoeg, kuueaastane Remo Tarkus.

Aeg kaob, laulud jäävad ... On seegi, et 35 aastat peale ansambli MTJ asutamist aastakümneid selle tegevust eest vedanud Lembit Tähepõllult on lavaliseks tegevuseks teatepulka üle võtmas tema lapselaps Remo, aja kulgemine ja põlvest põlve muusikaarmastuse edasikandumine. Tõrvandi lasteaia Rüblik poisi esialgne lavakohmetus, esimest korda enam kui 800 kuulaja ees, oli ehedalt uje.

Suure lava debüüdi tugevaks tagalaks oli poisile selja taga suure musikaalse mõmmiga seisnud vanaisa Lembit. Vanaisa karuga, aga vanaisasid oli laval olnuist kolm, on märk sellest, et mehed jäävadki lasteks. Nüüd pealegi isadepäeva ootuses.

Lavakartuse ületanud Remo kuulutas, et jõulud on lähenemas ja tal luuletusi nii palju selgeks õpitud. Siis ulatas ta lavalt tänukingitused ‒ MTJi sünnipäevaks valminud 69 looga kolmik-CD, läbi aegade ansambli populaarsemad lood ‒ saalis esireas istunud kunagistele bändiliikmetele ja tuuridel kaasa teinud sõnameistritele. Seejärel sai poiss loa trummilöögiks, mis avas kontserdiosa. MTJi kantrimuusika voogas saali.

Laval oli suure MTJi raudvara: kauboikaabuga Vello Tellissaar (12-keelne soolokitarr ja laul), Alar Salurand (basskitarr, laul), Villu Laiapea (akordion, laul), Raivo Kull ja Ants Mikk (löökriistad), Andres Joamets (soolokitarr, laul) ja Andu Kõiv (klahvpillid). MTJiga soleeris ka Haaslava vallavanem Priit Lomp.

Seelikuküttidega inseneride peol

Publik, kelle seas oli rohkesti kuuekümnendate kuumade solistide Ivo Linna ja Boris Lehtlaane põlvkonna kuulajaid, tervitas pika aplausiga lavale astunud Boris Lehtlaant. Tänavu kevadel 70-aastaseks saanud Lehtlaan on esinenud paljudes ansamblites (Toonika, Kristallid, Optimistid, Vana Toomas jt). 1974. aastal üleliidulisel estraadimuusika konkursil Moskvas jagas Lehtlaan kolmandat kohta hilisema vene supertähe Alla Pugatšovaga.

Koos MTJiga esines vanameister Lehtlaan esimest korda. Ta esitas ka igihaljaid kuuekümnendate hitte, nostalgilisi Ameerika ja Eesti autorite estraadimuusika kullafondi lugusid, nagu rahvalik laul „Clementine” ja „Külatee”.

Kui enam kui viisteist aastat tuuritasid suviti koos MTJiga mööda Eestit neist viis aastat nooremad Seelikukütid Põlvast, kel tuuridel kaasas ka nimekad Eesti laulusolistid ja sõnameistrid, siis nüüd saadakse ühisteks esinemisteks laval kokku iga viie aasta tagant, bändide tähtpäevadel.

„Meie tee ristus ansambliga Seelikukütid, mille tarmukad Põlva musikaalsed naised olid 1987. aastal Nõukogude armee aastapäeva tähistavaks peoks kokku pannud, 1989. aasta sügisel Räpina mõisahoones (tollases sovhoostehnikumis) toimunud inseneride peol. Siis tekkiski mõte järgmisel suvel koos rahvalikku muusikat esitava bändiga minna Eesti-tuurile. Alguses punnisid Seelikukütid vastu. Uuel suvel käisime koos juba Harku kantrifestivalil,” meenutas MTJi mootor Tähepõld 15 aastat kestnud ühistuuride algust.

Tuuridele, millest MTJi kroonikasse on jäänud rohkesti naljakaid ja kurbnaljakaid juhtumisi, kaasati nimekaid sõnameistreid, nagu Luule Komissarov, Samuel Golumb, Raimo Aas. Solistidena on neil rohketel tuuridel käinud Vello Orumets, Mati Nuude, Anne Adams jt lauljad.

Suvetuurid ei jõudnud vaid väiksematele saartele, nagu Kihnu, Vormsi, Ruhnu.

„Võtke kuulda, härra president”

Äsjasel kontserdil, vanema venna sünnipäeval, tulid Seelikukütid koos MTJiga üle viie aasta taas lavale. Seekord oli nende seas ka päris mees, bändis mandoliini mängiv helitehnik Voldemar Uiboupin (Volli), laulev kitarrist Ester Vardja (Esper), akordionist Evi Viin (Eri), jauramil ja viiulil musitseeriv Svetlana Roht (Sven) ning kontrabassi mängiv laulja Maiken Hass (Miku). Laval kõlasid rütmikad rahvalikud lood bändi rikkalikust repertuaarist, mõistagi ka nimilaul „Robert”.

„Oijah, meil on kutseid era- ja asutuste pidudele nõnda palju, vabu nädalavahetusi pole kuigi palju. Kevadel on meie bändi 30 aasta juubel,” raputas Evi Viin veidi uskumatult pead. Ei osanud nüüd moodsas keeles öelduna üheks projektiks kokku pandud bändi liikmed uneski aimata, et neil jätkub „meestena“ esinemisi kümneteks aastateks. Meeleldi lihtsat rahvalikku muusikat esitav Lehtlaangi on nendega varem koos esinenud.

Kunagi Tartu ülikooli tudengina muusikat tegema hakanud legendaarne Iff, Ivo Linna, astus reipal sammul oma noorusaegade linna lavale. Ta märkis, et on juba neljandat korda MTJi sünnipäeval kaastegev ja Tartul on tema jaoks hea aura.

Taas oli saalil põhjust nostalgitseda, kui kõlasid vanad hitid, taustalauljatega liitus varem koos MTJiga muusikat lindistanud Annely Ott. Traditsionaali „Võtke kuulda, härra president” (Heldur Karmo sõnad, mis loodud ajal, mil ametisse sai Lennart Meri) esituseks vajas Linna eesolevat kirjasõna.

Kontserti vürtsitas lustakate vahepaladega 35 aastat bändi melus olnud Lembit Tähepõld ise. Lavalt jätkus huumorit ja musta huumorit, nagu ka kingitusi publikule ‒ ohtralt aedvilju ja õunu-komme. Loosimiseks tulid lavale appi kuulajate seas olnud väiksed tüdrukud Maia ja Marielle, kelle Kanepist pärit emad ei pidanud paljuks Tallinnast kontserdile tulla.

Jokkis relvamees pubis

Enam kui 800 töötajaga Tartu EPT-l polnud oma ansamblit, millega pidudel üles astuda ja asutustevahelistele isetegevusvõistlustele välja minna. Asutuses töödejuhatajana töötanud Lembit Tähepõld oli koolipoisina käinud Nikolai Mülleri (Mülleri Sassi isa) juures klaveri- ja akordionitunnis. Nii võttis ta aktiivse noore mehena 1981. aasta novembris tuld, kui nooremad töökaaslased tahtsid pilli mängida.

Bändi asutajateks said Toomas Vatsar, Aivar Kõivistik, Andres Trumm ja Tähepõld. Nime MTJ (masina-traktorijaam) käis välja EPT töödejuhataja Uno Alop. Proove tehti peale tööpäevi paneelmajas asunud kontoris Tõrvandis, pillide hoiukohaks sai vannituba.

Esimest korda esineti MTJina 1982. aasta 19. veebruaril ühes Otepää-lähises saunsuvilas, kus paarkümmend tähtsat EPT tegelast taas sõprusõhtut pidasid. Kohal olid partnerid Venemaalt Lugast ja Lätist Valmierast.

Ansamblis on 35 aasta jooksul mänginud 25 pillimeest. Edu saatis muusikuid ATK konkurssidel, kus saadi esikoht 1983., 1985. ja 1986. aastal. 1987. aastal alustasid bändis tänini tegutsevad Vello Tellissaar ja Andres Joamets, varem olid liitunud bändile rohkesti lugusid loonud Alar Salurand ja Villu Laiapea ning Suveniirist tuli MTJi trummariks Raivo Kull.

Kui MTJ esines Saarepeedi (Viljandimaa) kolhoosi 40 aasta juubelil, lendlesid äkki õhus Amori nooled kohaliku neiu Annika ja kitarriga ulja MTJi-kauboi Vello Tellissaare vahel. Tänini korraldavad Annika ja Vello koos tütardega mitmesuguseid muusikaüritusi.

Vellol on meenutada palju vahvaid juhtumisi muusikuna ringirändamisest. Kord on pillimeestel tulnud ühes Viljandi pubis varjuda baarileti taha ootamatult lendu lastud kuulide eest. Nagu ehtsas kauboifilmis. Jokkis relvamees klaaris siis baariomanikega ise tehtud kahjud ära. Ilma seadusesilma sekkumiseta.

1991 ‒ kontsert staadionil, õhtul liikusid tankid

1990. aastal alanud suvetuur koos Seelikuküttidega oli kenasti käima läinud, seda jätkati ka 1991. aasta suvel, kavas oli 20 kontserti. 19. augusti õhtuks oli plaanitud kontsert Tartus Tamme staadionil, sest lauluväljak oli remondis.

„Helistasin hommikupoolikul Eesti Raadiosse, et nad kontserdi toimumist ka lõunastes uudistes reklaamiks. Siis kuulsin, et Moskvas on ärev ja igasugused avalikud üritused olid kogu Nõukogude Liidus keelatud. Meile ei antud raekojast luba kontserti teha. Tartus oli aga rahulik ja me ei jätnud kontserti siiski ära. Sadas, kohal oli ligi 1700 inimest, kontsert koos Seelikuküttidega kestis kaks ja pool tundi. Hilisõhtul tähistasime Tõrvandis Kuldkirves äsjast esinemist, siis juba liikusid Tartu poole Nõukogude tankid,” mäletab Tähepõld pöördelist ajaloolist aega.

„22. augustil kogunesid bändid Tallinna suurele kontserdile, meie MTJi muusikutega otsustasime esineda Tartus Teaduse raamatupoe ees, suure Kolhida autokastist andsime rahukontserdi. Koos vürtsikate vahepaladega. Plats oli rahvast täis. Keegi meie esinemist ei takistanud,” meenutas ta.

1988. aastal, kui õhus oli juba vabadusetuuli, polnud enam kohustuslik marssida oktoobriparaadil. MTJ tõi siis 7. novembril miitingu ajal veoauto raeplatsile. Autokastist esinejailt kostis MTJilt, keda oli tihti kutsutud telesse esinema, protestinoote valitseva süsteemi pihta, loeti luuletusi Stalinist.

1992. aasta Võnnu Kevade konkursil sai MTJ paljude bändide seas esikoha. See tähendas auhinnana kolmepäevast kontserdireisi Soome festivalile.

MTJi juubelipuhusest isadepäeva kontserdist sai lisaks tartlastele osa ka Pärnu publik. Suvepealinnas esineti pühapäeval, isadepäeval.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 17/11/2016 09:23:17