Ärgata Inglismaal? Ei soovi!

ILMAR VANANURM, tõlkija-kirjanik.

Tõepoolest ei soovi! Aga Vikerraadio saatejuhid Margit Kilumets ja Taavi Libe oleksid vist sääl saareriigis Birminghami katusekambris ärkamise üle rõõmsad küll!? Või veel parem – kusagil USAs, Palm Springsis, ohohoo!

Andke andeks, et mõrkjalt sajatan, ent selline tunnetus pole tekkinud mitte mõne kuu, vaid mitme aasta jooksul. Tõepoolest on läinud Eesti rahvusringhäälingu ühe raadiotoimetuse muusikavalik aina üheülbalisemaks, lausa läilaks, täiesti ingliskeelseks. Ehk nagu kirjutas sarkastiliselt Toomas Kiho luuletuses „Inglite keel”: „...oma ingelliku õnne lainel küsime / kas siis inglite keel ei või laulutuules / taevani tõustes üles igavikku omale otsida / nii küsime puhtas maakeeles.” (Akadeemia, nr 3/2016)

Mis sa urgitsed, las laulavad kuis tahes, võib mõni käega rehmata. Ent mu väljaütlemistel on siiski mõnigi kaalukas põhjus.

Esiteks. Vikerraadios töötavad head ja kogenud uudistetoimetajad, seepärast püüan aastaid uudiseid just sellelt kanalilt. Katsun raadio sisse lülitada pisut enne uudiseid. Ning ikka kuulen siis enne uudistesaadet ja kohe pärast seda ingliskeelseid laulujorusid (mu meelest alla keskmist muusikataset) ning hommikune naeratus kaardub virilaks.

Teiseks kirjutan seepärast, et Vikerraadio pole ju mingi erakanal ning töötab Eesti maksumaksja arvel. ERR = rahvusringhääling. Rahvuslik. Mis on meie riigi nimi? Mis keel on riigikeel?

Muidugi olid need retoorilised küsimused. Olen veendunud (ka ilma statistikat tegemata), et omakeelse muusika maht ei küüni ERRi põhikirjas nõutavani.

Tegelikult peaks väikerahvas oma keelt palju rohkem kaitsma kui suurrahvad. Kahjuks eestlased ei hooli oma keelest.

Kolmandaks märgin, et loomulikult loodab ja ootab kuulaja vaheldust, mitmekesisust. Vaheldust meie emakeelsele muusikale (mida meil sugugi ülearu pole). Hääd vaheldust olen kuulnud vaid Märt Treieri saadetes.

Toon mõne näite. Oli hõimurahvaste nädal. Venekeelne Raadio 4 tutvustas oma hommikuprogrammides meie hõimlaste muusikat, ent Vikerraadiost hõimuhelisid ei kostnud, hommiku jooksul küll mitte. Meie vastne president käis Soomes ning Raadio 4 edastas pärast sellekohast uudisteklippi soome laulu. Ent Vikerraadio pajatas Dylanist, justkui elaks too siin kusagil Õismäel ja oleks eestlastele ääretult tähtis persoon.

President käis Lätis. Ülevaate sellest andis uudistele Ragnar Kond, ent lätikeelset laulu ei raatsitud esitada.

Alles mõned hommikud tagasi laulis inglikeeles keegi võõras-võõras, seejärel tehti intervjuu puhta eestlasega, pärast seda kostis jälle inglitekeelset laulu.

Mäletan sedagi, kuis Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp kiitis eestimaiseid toiduaineid, ent intervjuu järel ei kostnud miskipärast eestikeelne, vaid ingliskeelne laul. No kuulge!

Mõtlen, et asi pole ilmselt mittetahtmises või tõrksuses – see üheülbaline inglismuusika johtub laiskusest, viitsimatusest. Kuidas ERRi üks toimetus (Raadio 4) saab oma kuulajat rõõmustada meie naabrite – soome-, rootsi-, vene-, lätikeelse muusikaga ning muidugi ka saksa, itaalia, kreeka, prantsuse ja paljude teiste rahvaste lauludega, ent Vikerraadio mitte? Muidugi – ehk mul puudub info ning UK või USA haid on Vikerraadio ammugi ära ostnud? Ei, rahvusringhäälingu nimekirjas on ta siiski.

Loodan sinisilmselt, et Eesti ametikabinettides pole otsustatud järgmise inimpõlve jooksul inglise keelele üle minna. Loodan, et meie rahvusringhäälingu tegelased (suured ja väiksemad ninad) tuletavad meelde rahvusliku ringhäälingu eesmärke ning juhinduvad eestluse alleshoidmisest. Kuulutusi või Delfi kommentaare lugedes ohkad sügavalt ja kurvalt: ei osata oma emakeeles ei kirjutada ega end suuliselt väljendada. Liigne võõrkeelne müra on samuti seda põhjustanud. Või kahtleb keegi selles?

Ja kui ametkonnad jutustavad/jutlustavad juba aastaid venekeelsete elanike lõimimisest eestikeelsete hulka, siis – milleks? Eestikeelsed „lõimuvad” ise juba ingliskeelsetega! Kas pole nii?

PS. Algselt oli see kirjutis mõeldud internetis, Delfis avaldamiseks. Seal on ju selline rubriik „Rahva hääl”, mis ärgitab inimesi oma lugu saatma.

Küllap pole ma pealinlaste arvates mingi õige rahvas, sest mu eestiliku üleskutse peale tolle meediakanali toimetajad lugu ei avaldanud ega saatnud isegi lühivastust. Nõustub lugeja minuga või mitte, kuid arutelu omakeelsuse teemal oleks vajalik küll.

Autor: ILMAR VANANURM, tõlkija-kirjanik
Viimati muudetud: 17/11/2016 09:07:12