ELINA ALLAS, ajakirjanik

Kagu-Eestis on Venemaale käijaid päris palju ja enamik neist ootas naiivselt, et alates 5. novembrist ei pea Luhamaal maksma sõiduautoga minnes enam erafirmale kümnist ehk ootealatasu 4.70 lihtsalt selle eest, et sõidad mingilt platsilt ilu pärast läbi.

Seda päeva ootasin minagi, aga nagu pühapäeval, 6. novembril selgus, seda päeva ei tulnudki. Raha tuli erafirmale ikkagi maksta ja piiriületus muutus alates 5. novembrist segasemaks kui varem. Kui Eesti-Vene piirile jõudsin, räägiti putkast, kust varem oli 4.70 iga kord ladusalt sisse kasseeritud, mingisugust arusaamatut juttu.

Mina, kes ma olin nn kümnisevabastuse kuupäeva 5. novembri juba kevadel oma mällu talletanud, üritasin otse piiripunkti sõita. Paraku see ei õnnestunud, sest tõkkepuu oli ees. Üks mees seletas, et nüüd tuleb minna hoopis OÜ Collade hoonesse ehk piduliku nimega Luhamaa terminali ja maksta seal. Hoones kasseeriti 4.50, st 1.50 piirijärjekorra eest ja 3 eurot ootealal seismise eest. Midagi polnud teha, tuli see raha ära maksta. Kassast seletati veel midagi isebroneerimise kohta, ühtlasi teatati, et nüüd on juba hilja.

Nagu aru saan, tuleb ise piirijärjekorda registreerimiseks ikkagi auto parkida, hoonesse sisse minna ja seal iseteeninduskioskis toimetada. Kui jõuad sealt mingi ime läbi 15 minutiga piirivalvuri juurde, oled tasu maksmisest pääsenud. Võin aga kihla vedada, et vähemalt päevasel ajal seda ei juhtu. Eriti nõme on asja juures aga see, et kui oled juba iseteeninduskioskis jahmerdanud ja 15 minutiga piirile sind ei lasta, pead tagasi minema ja raha ikkagi ära maksma. See kõik on enam kui absurdne, sest on teada, et 15 minutit on piiriületusprotsessis väga lühike aeg. Tundub, et tasuta piiriületus saab toimida ainult öösiti.

20 senti odavam, aga oluliselt ebamugavam

Niisiis tuleb nüüdsest Eesti-Vene piiri ületades maksta Luhamaalt minnes küll 20 senti vähem kui varem (Koidula kaudu minnes 2 eurot vähem), aga piiriületajale on see oluliselt ajakulukam ja ebamugavam, sest ta peab oma auto parkima ja hoonesse sisse maksma minema. Raha putkasse autoaknast ilma autost väljumata ära maksta ja kohe piirile sõita oli palju mugavam.

Nüüd, pühapäeval, aga tuli siis koos viie sõiduautoga ootealal oodata – varem ehk veel eelmisel kuul lasti need viis autot ilusti piirile järjekorda seisma. Ootealal tuli seista kümmekond minutit, mitte kauem, aga palju rohkem aega oli enne seda kulunud ootealatasu maksmisele. Kusjuures siis, kui tabloole tuli minu auto number, selgus, et Euroopa Liidu kodanike ootejärjekorras ei olegi ühtegi teist autot ootamas. Tahes-tahtmata jäi mulje, et ootealal lasti oodata puhtalt sellepärast, et õigustada ootealatasu küsimist.

Mind väga huvitab, kui palju on ootealasid haldavad erafirmad käinud ministeeriumis lobitööd tegemas, et ootealatasu küsimist jätkataks, sest olgem ausad, sellise ooteala pidamine on ikka väga tulus äri. Seda kinnitas ka tõik, et ooteplats oli hooldamata – paksult jääd ja konarusi-auke täis. Samal ajal tuletame meelde, et õiguskantsler on juba ammu jõudnud seisukohale, et ootealatasu ei tohiks Eesti riigist lahkujalt küsida, kui sealset teenust ei kasutata. Ma tõesti ei saa aru, millist teenust ma selle kümmekonna minuti jooksul seal raskesti läbitaval ootealal kolme euro eest tarbisin.

Tasu võiks minna ainult riigile

Kõige ebaõiglasem tundub asja juures aga see, et raha 4.50 läheb erafirmale, mitte riigile. Tõsi, riik saab sealt käibemaksu omale, aga see on loogiline, sest kõik teised firmad maksavad ka käibemaksu. Samas oleme meediast lugenud-kuulnud, et näiteks piirivalvurite saapad ei kannata talvekülmaga käimistki. Oleksin nõus maksma piiriületuse eest mingit tasu (nimetagem seda näiteks riigilõivuks) – just nimelt piiriületuse, mitte ooteala eest. See raha peaks minema riigile ning eelkõige politsei- ja piirivalveametile. Võib vaid ette kujutada, kui palju võiks sel teel kogutava raha eest Eestis politseinikke tööle tagasi võtta. See oleks ka selles mõttes õiglane, et piirivalveteenuste eest maksaksid siis just need inimesed, kes piiri ületavad, mitte kogu riik.

Kes vähegi on pärast bensiiniäri lõppu Venemaal käinud, teab, et tegelikult saab Eesti piiripunkti väga kiiresti läbida, aeglaselt laseb autosid läbi hoopis Venemaa pool, teenindades esmajärjekorras Venemaa autosid. Venelased on võrokestelt paremini õppust võtnud kui eestlased ise ja lähtuvad üleskutsest: aigu om. Venemaal tunni ajaga ära ei käi, aga seda Venemaa piirivalve, mitte Eesti piirivalve pärast. Pühapäeval pidi Venemaa poolel ootama näiteks üle kahe ja poole tunni.

Autosid sõidab üle piiri küll pidevalt, aga mitte massiliselt. Jutud liiklusohutusest ja muust sellisest on ilmselgelt liialdatud. Selle liiklusohutusjutu loogika järgi tuleks Tallinna–Tartu maantee üleüldse sulgeda.

Autor: ELINA ALLAS, ajakirjanik
Viimati muudetud: 10/11/2016 09:51:14