Kui varem sai Luhamaal maksta ootealatasu otse auto aknast väliputkassse, siis nüüd tuleb parkida auto ja siseneda terminali hoonesse. Hoones asub ka iseteeninduskiosk. Fotod: Elina Allas

Paljudele lõunaeestlastele tuli eelmisel nädalal ebameeldiva üllatusena teade, et alates 1. novembrist avatakse Koidula piiripunktis taas mootorrataste ja sõiduautode ooteala, mis tähendab seda, et jälle tuleb hakata maksma ootealatasu. Samasuguse halva üllatusena selgus, et ootealatasu küsimine jätkub ka Luhamaal.

Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Viljar Kärk ütles, et peamine põhjus, miks piirijärjekorrasüsteem ehk broneerimine ja ooteala taas kasutusele võeti, on tagada liiklusohutus.

„Samuti võimaldab piirijärjekorrasüsteem hajutada piirile saabumist, kuna ühes tunnis võimaldatakse kindlal arvul autodel järjekorrakoht võtta,” teatas Kärk. „Lisaks on võimalik veebis reaalajas näha, milline on järjekord piiripunktides.”

Nii Koidulas (alates 1. novembrist) kui ka Luhamaal (alates 5. novembrist) tuleb sõiduautoga piiriületamise eest maksta erafirmadele – Koidulas Paldiski Sadamate ASile ja Luhamaal OÜle Collade – 4 eurot ja 50 senti.

1.50 sellest moodustab piirijärjekorda võtmise tasu ja 3 eurot ootealatasu. Riik ei saa sellest rahast sentigi, kui välja arvata käibemaks (75 senti ühe sõiduauto kohta). Mootorratta puhul tuleb tasuda 2.50. C- ja D-kategooria sõidukid aga peavad ooteala kasutama nii või teisiti ja neile on see tasu juba märgatavalt kõrgem.

Kevadel oli teine jutt

Alles kevadel teatas toosama Viljar Kärk (pressiteade ilmus LõunaLehe veebilehel 20. mail), et sel aastal muutub Koidulas ja Luhamaal piiripunkti sisenemise korraldus ning sõiduautod ja mootorrattad ei pea enam kasutama piirijärjekorra korraldamiseks loodud süsteemi ega maksma järjekorra puudumisel ooteala kasutamise tasu.

„Kuigi seni kehtiv piiripunkti sisenemise kord aitas hajutada piirile saabumise aegu, on siseministeerium arvamusel, et tänase liiklusintensiivsuse juures selline korraldus Kagu-Eestis ei ole vajalik,” kirjutas Viljar Kärk maikuus.

Nagu selgus, muutus ministeeriumi arvamus kiiresti. Koidulas saadi tõesti mõnda aega tasuta mootorratta ja sõiduautoga üle piiri, kuid Luhamaal see ministeeriumi kevadine mõte reaalsuseks ei saanudki.

„Kevadel olime arvamusel, et piirijärjekordi on võimalik hallata ilma piirijärjekorrasüsteemita,” põhjendab Kärk nüüd novembris. „Suvine praktika Koidula näitel tõi aga välja kitsaskohad.”

On enam kui usutav, et suvel tõesti eelistasid paljud käia Venemaal just Koidula kaudu. Tegemist oli selge kokkuhoiuga, kuna Luhamaal pidi siis piiriületuse eest maksma erafirmale 4.70.

Teoorias saab tasuta üle

Teoreetiliselt peaks ka nüüd saama piiri ületada tasuta, kui kasutada piirile järjekorra registreerimiseks iseteeninduskioskit. Ent kuna kogu protsess ja piirile jõudmine peavad sel juhul toimuma 15 minuti jooksul, on ootealatasu maksmisest pääsemine küsitav.

„Kui järjekorda ei ole ning inimene registreerib sõiduauto või mootorratta iseteeninduskioskit kasutades ja sõiduki suunamine piiripunkti toimub 15 minuti jooksul, ei tule tasu maksta,” kinnitas Kärk sel nädalal.

LõunaLeht ootab lugejatelt tagasisidet, kas kellelgi õnnestub Eesti-Vene piiri ületada päevasel ajal ootealatasu maksmata, sest iseteeninduskioskid asuvad siseruumides ning sinna sisenemine ja sõiduki parkimine võtab oma aja.

Kui aga broneerida sõiduki piiriületus veebis, telefoni teel või lasta seda teha teenindajal, tuleb tasuda nii piirijärjekorra koha kui ka ooteala eest kokku 4.50.

Ootealade süsteemi taastamist või jätkamist põhjendatakse ka sellega, et sõiduautode piiriületus on tänavu võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Koidulas läks aasta kümnel esimesel kuul üle piiri sõiduautosid 8% rohkem kui varem ehk siis 5843 sõiduautot rohkem kui aastal 2015.

2015. aasta esimese kümne kuu jooksul läks Koidula kaudu Venemaale 71 022 sõiduautot ja tänavu esimese kümne kuu jooksul 76 865 sõiduautot. Need numbrid annavad üsna häid vihjeid selle kohta, kui palju erafirma ootealatasude pealt teenib. (Koidulas tuli nii 2015. aastal kui ka kuni tänavu 22. maini maksta ooteala- ja piirijärjekorratasu 6.50 eurot).

Liiklusohutuse tagamiseks?

„Kui autode vool oleks igal nädalapäeval ja ööpäev ringi ühesugune, puuduks praeguste mahtude juures vajadus piirijärjekorra eraldi korraldamiseks,” lausus Viljar Kärk. „Praktikas aga saabub piirile teatud ajahetkedel – näiteks nädalalõppudel, kuu alguses või pühade ajal – rohkem piiriületajaid kui tavapäraselt. Samuti sõltub piiripunkti läbilaskevõime naaberriigi valmisolekust samas mahus sõidukeid vastu võtta. Neli-viis kuud, kui ooteala Koidulas ei kasutatud, tõid esile selged ohukohad. Broneerimise võimaluse puudumine ja ooteala mittekasutamine tekitasid aeg-ajalt maanteedele järjekorrad, mis kujutasid ohtu liiklusturvalisusele.”

Küsimusele, kui palju on ootealasid haldavad firmad käinud ministeeriumis lobitööd tegemas, et saaks ootealatasu edasi koguda, Viljar Kärk otse ei vastanud. Küll kostis ta selle küsimuse peale, et politsei- ja piirivalveamet on hinnanud liikluskorraldust piiripunkti viivatel teedel ja sellest tulenevalt teinud ministeeriumile ettepaneku võtta ooteala kasutusele ka sõiduautode ja mootorrataste puhul.

„Seega võeti ootealad kasutusele liiklusohutuse tagamiseks,” rõhutas Kärk.

Väidetavalt on ette tulnud olukordi, kui veokid peavad seisvatest sõiduautodest mööda sõitmiseks liikuma vastassuunavööndisse ning tekitavad seega liiklusohu.

Iseteeninduskioskit kasutanu kommentaar

Piiriületaja Tauno (nimi muudetud):

„Kasutasin terminalis olevat uut aparaati öisel ajal. Selle täitmine on täiesti mõistusevastane.

Alguses pead kolm korda punkti panema, kas tahad teenust Luhamaal, kas oled B-kategooria masinaga ja kas tahad registreeruda elavasse järjekorda. Kusjuures variante on ainult üks ja iga kord peab punkti väiksesse lahtrisse panema (puutetundlik ja umbes 3 mm täpsusega tuleb pihta saada).

Siis paned oma nime, isikukoodi, passinumbri, passi väljaandja, millal pass välja on antud, millal passi kehtivus lõpeb. Siis tahab auto registrikoodi ja seda, kus riigis on registreeritud. Saan aru, et pean sisestama oma nime ja isikukoodi ning autonumbri, aga milleks muu jant? Piirivalvurid ju kontrollivad üle. Miks peab platsiomanik teadma, millal pass on väljastatud ja kui kaua kehtib? Siis tuleb variant, et maksa, ja nurgas on väikselt, et katkesta.

Kui maksmisnupuga edasi minna, annab ülevalt punasega väikses kirjas teada, et broneeringut ei pea maksma, kui 20 minuti jooksul piirile suunatakse. Ja sealt pole enam kuhugi edasi minna, jäta või see leht teistele ette – näevad sealt minu isikuandmeid. Ise panin järgmisele ette uue broneeringu alustamise. Esimesel täitmisel katkes teenus poole pealt, pidin otsast peale alustama. Edasi ja tagasi mineku võimalust aparaadis pole. Pusisin seal automaadis 10 minutit. Vanematel inimestel on seda teenust ilmselt üsna raske tarbida.

Kuna käisin öisel ajal, sain tasuta üle piiri. Arvan, et kui kell 8 hommikul minna, siis pole enam võimalik nii kiirelt läbi saada. Panin automaadis, et olen nõus olema elavas järjekorras. Aga need, kes kassas maksavad, saavad kõik järjekorras ette, sest jõuavad kiiremini maksta. Mingit infot kuskil üleval ei ole. Paljud ei teagi selle aparaadi olemasolust, lähevad ikka maksma. Ma oleksin ka läinud ja maksnud, kui kaaslane poleks varem automaati kasutanud ja hätta jäänud – nii sain ise automaadi olemasolust teada.”

Siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets ütles 20 minutist kuuldes, et nad võtsid ühendust süsteemi haldajaga ja palusid teha piiriületaja jaoks kioskis kuvatav info selgemaks.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 10/11/2016 09:45:18