Kõrvemaa rabastiku üks rabadest – Kakerdaja raba – meelitab huvilisi mitmekesise looduse, rohkete laugaste ja samanimelise järvega igal aastaajal. Fotod: Malle Elvet

Oktoobrikuu värvib looduse suverohelisuse värvikirevaks. See on üks kõrgaegadest, mil loodusmatku nautivad inimesed tõttavad metsaradadele ja rabadesse rajatud laudteedele elamusretkedele.

Tartust 145 km ja Tallinnast 70 km kaugusele kahe maakonna, Harju- ja Järvamaa piirile Kõrvemaa maastikukaitsealale jääv laugasterohke Kakerdaja raba, suurim Kõrvemaal, on looduspiltnike ja rabamatkaliste Meka.

Ilmateate kohaselt oli pärast päevi kestnud vihmasadusid oodata üht loodusmatkaks paslikut sajuta laupäeva. Emajõe linnast sõitu alustanud minibuss jõudis kahe tunniga Jäneda–Perila maantee 13. kilomeetrilt kruusasele üles-alla vooklevale 3,2 km metsavahelisele teele. Hoolimata varasest puhkepäeva hommikutunnist oli Kakerdaja matkaraja lähedases parklas, kunagise Noku talukoha naabruses juba üheksa autot. Neid tuli aina juurde. Anija valda jäävast matkatee algusest oli võimalik minna kas veidi pikemale kui 8 km matkaringile ümber väikese ja suure Kalajärve või suunduda raba servast algava 3 km pikkuse laudtee juurde.

Ahvatlevam oli seekord rännak mööda laudteed üle sügisvärvides rabalaugaste. Kes tõsisemat mitmetunnist liikumiskoormust soovisid, võtsid ette pikema kui 10 km siksakkidega teekonna üle jalgu märjaks tegevate rabamätaste ja läbi metsatukkade. Neil tuli arvestada nii põlvini märjaks saamise kui ka võimalusega laudteed kasutamata rabas täitsa rappa minna ehk ära eksida.

Nagu paljudes teisteski rabades on Riigimetsa Majandamise Keskus rajanud Kakerdaja rabas loodusjanuste rändajate jaoks tugeva laudtee, mida mööda pääseb jalgu märjaks tegemata raba kirdepoolsemasse serva, mis jääb Järva maakonda Albu valda. Laudu pidi astuja silme ees avaneb sügisvaikuses ja -värvides rohkete veesilmadega imeline rabamaastik. Ühtäkki leiab astuja, keda harivad rännakul arvukad raja äärde pandud infotahvlid, et kulgeb Lahemaalt algaval ja läbi kuue Eesti maakonna kulgeval 375 km pikkusel Oandu–Ikla tähistatud matkateel.

Järvekaur andis nime

Öised miinuskraadid olid andnud külmapoistele ainest nikerdada suurematele laugastele õrn jääkate, millele nad olid takkapihta jääkuubikuidki pildunud. Võrratud loodusvärvid maaliliste laugastega ja oktoobrikuine jää väiksematel veekogudel, üksiku linnu kauge häälitsus rabavaikuses ja mõõduka tempoga liikumine – nende hetkede nimel polnud palju loovutada mõned hommikused unetunnid, et linnakärast loodusesse jõuda.

Ligi kilomeetri kaugusel laudtee algusest, raba keskel, ootas rändureid keset 1000 ha suurust raba laiuv Kakerdaja järv (6,7 ha). 6–8 meetri sügavune sademetest ja pinnaveest toituv järskude kallastega rabajärv on (nagu Kakerdaja raba isegi) saanud nime Eestis pesitseva haruldase veelinnu järvekauri järgi, keda rahvasuus taaruva kõnnaku tõttu ka kakerdajaks kutsutakse. Järvekaure pesitseb Eestis vaid 3–10 paari. Nad pesitsevad valdavalt Euraasias ja Alaska läänerannikul. Eesti järvedel talvitub 200–1000 järvekauri.

Suplus järves lisas rabaeksootikale vürtsi. Söakate naiste ette võetud ujumine oli väljakutseks väikesele pealinnast loodusesse tulnud sõpruskonnale. Sügises mere kargust kogenud noormeeski sulpsas eksprompt järve.

Järvest mööda viivat laudteed pidi jõudsid nii ühest kui teisest raba servast alustanud matkajad nn poolsaarele – Hiiesaarele viivale teejupile. Ammustel aegadel oli metsane ala raba keskel pelgu- ja pühapaigaks. Hiiesaarel on matkajal võimalik ka telgiga ööbida ja lõket teha.

Edasi viis teekond läbi lagedama, tuulte meelevallas oleva kidurate vanade mändidega ala hõreda metsani, teel kohtas siin-seal tuulte langetatud puid. Metsateid pidi pääseb rabarajale Albu valda jäävast matkatee alguspunktist. Turbapinnaselise Kakerdaja raba omapära on kaheastmeline tasand – laukavöönd kahel tasandil.

Ameerikast ja Belgiast

Ennelõunaks oli n-ö liiklus raba laudteel tihe, värvikirev ja keelterohke. Fotokaamerad ahmisid loodushetki. Üllatavalt suur oli ka inimestega kaasas olnud neljajalgsete tõugude hulk.

Kerge tuule ja suletud taevaluukidega, kuid siiski päikseta puhkepäeva olid rappa ja metsateedele nautima tulnud inimesed nii paljudest Eesti paikadest kui ka välismaalt. Oma Ameerika-külalised oli rabaretkele toonud üks koos lastega matkav suguselts, Belgiast külla tulnud sõbrad oli rappa toonud teine pere. Perede kõrval oli looduses puhkepäeva veetmas hulganisti koos töökaaslastega matkajaid. Rabamatkaliste seas oli inimesi põnnieast hõbepäisteni.

Meelelise teekonna lõpus istuti lõkkeplatsi ääres, et üheskoos kaasavõetud kuuma suppi ja küpsetisi süüa ning teed juua. Naabrid grillisid vorste ja äsja laudteel kohtunud kutsusid teisigi oma laua äärde.

Kunagisest Nokko talust, mille järgi rabaservas asuv puhkeplats Noku nime saanud, on alles vaid varemed.

Oktoobris hämardub varakult, sellest hoolimata jõudsid paljud rabailu kaeda soovijad kohale pärastlõunal. Kauneid rabavaateid käiakse ühes eestlaste lemmikrabaks kujunenud paigas kaameratesse püüdmas nii päiksetõusul kui loojangul. Aasta ringi. Ilusaim ja nüansirikkaim on Kakerdaja raba sügiseti.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 10/11/2016 09:10:48