Andrus Ansip. Fotod: Malle Elvet

Eelmisel nädalal astus oma kodulinnas Tartus Dorpati konverentsisaalis kuulajate ette Euroopa Komisjoni asepresident, digivolinik Andrus Ansip.

Ta tõdes, et digitaalse arengu poolest on Eesti edukaimate riikide hulgas ELis – 28 riigi seas seitsmes.

Ansip möönis, et dokumentide digitaalne allkirjastamine, Eestis välja töötatud tarkvara on siin laialdaselt levinud, kuid mujal riikides kasutatakse seda võimalust veel vähe. „Brüsselist paistab Eesti hästi, kuid kohapeal on veel küllaltki palju probleeme,” nentis Ansip.

ELi digitaalse turu arendamise strateegia töötati Euroopa Komisjonis välja mullu mais. Palju kõneainet on digivolinikule andnud rändlustasud. Rändlustasude saaga algas juba 2007. aastal. „Tegin komisjonile ettepaneku rändlustasud kaotada, seni on õnnestunud nende vähendamine 75 protsenti. Inimesed vajavad reisides mobiilset sidet, kasutavad lisaks kõnedele SMSi saatmist ja vajavad endale vajalike andmete kättesaamiseks kiiret internetiühendust. Keskmiselt kestab üks reis 12 päeva, rändlustasud piirati 90 päevani,” ütles Ansip. Europarlament on heaks kiitnud rändlustasude kaotamise 2017. aasta 15. juunist.

ELi digivolinik tõdes, et riigiasutustes edeneb digiareng jõudsalt, kuid Eestis on ELi ühtse turu arengu piduriks veel vähene digitaliseeritus tööstusettevõtetes. Tõsiseid probleeme on ka andmete vabas liikumises ELis, takistuseks on geopoliitilised barjäärid.

Poolteisetunnisel kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi Ansipiga oli saalis riigikogu liikmeid, õppejõude-teadlasi, pedagooge, üliõpilasi jt ELi asjadest huvitujaid. Ansip vastas ka kuulajate küsimustele.

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 10/11/2016 09:03:05