Kagu-Eesti edetabelis platseerus esikohale Otepää gümnaasium, hüpates üle-eestilise tabeli eelmise aasta 114. kohalt 41. kohale. Foto: Maarius Suviste

Riigieksamite tulemuste põhjal on taas pingeritta pandud Eestis keskharidust pakkuvad koolid. Suure üllatusena tõusis tänavu Kagu-Eesti edetabelis esikohale Otepää gümnaasium.

Edetabel on koostatud pelgalt 2016. aasta 12. klasside riigieksamite tulemuste põhjal. Tulemused avalikustas SA Innove. Üldisemaid järeldusi koolide kvaliteedi kohta LõunaLeht selle edetabeli põhjal teha ei soovita.

Kagu-Eesti edetabelis platseerus esikohale Otepää gümnaasium, hüpates üle-eestilise tabeli eelmise aasta 114. kohalt 41. kohale.

Otepää gümnaasiumi juhiabi ütles, et teemat tohib nende koolis ajakirjandusele kommenteerida ainult direktor, kuid viimane oli nädala alguses puhkusel. Küll aga blogib direktor Külle Viks kõrgest kohast edetabelis kooli kodulehel.

„Nurrumaajavalt tore on see, et kool ei ole teinud võrreldes eelmise aastaga midagi teistmoodi,” on Viks sõnu veebi ritta seadnud. „On sama kool sama õppekorraldusega, on samad õpetajad samade meetodite ja õpetamisfilosoofiaga, on sama juhtkond toetamas ja loomas ning samad tugispetsialistid hoogu juurde andmas. Imet ei tasu siit otsida. Imet polegi.”

Samas annab Viks mõista, et ei pea tabelit üldse oluliseks ning see ei kõneta teda, sest „mõõdetamatu mõõtmine ei aita ühelgi koolil „paremaks” saada”.

Üllatav tõus ka Antslast

Siiani on aastaid Kagu-Eestis riigieksamite tulemuste põhjal esikohal olnud Võru Kreutzwaldi gümnaasium. Eelmisest sügisest on kooli järeltulijaks Võru gümnaasium, mis annab üksnes keskharidust. Üle-eestilises tabelis Võru gümnaasium Otepää omast siiski kaugele maha ei jäänud – 46. kohale.

Võru gümnaasiumi noor direktor Karmo Kurvits ütles, et nii nagu ta on varemgi öelnud, on riigieksamid ainult üks osa koolielust ja õppetööst.

„See on nagu vererõhk – üks näitaja inimese tervisest,” kommenteeris Kurvits. „Kui seda üle tähtsustada, jäävad teised näitajad piisava tähelepanuta.”

Kurvits lisas, et tema arvates rõhutatakse riigieksameid liigselt ning need ei ole nii tähtsad, kui välja mängitakse. Samuti ütles ta, et uus kool uue meeskonna ja uue õppekorraldusega on tegutsenud vaid veidi üle aasta ja see ei ole piisav aeg, et anda koolile hinnangut või teha olulisi järeldusi.

Üle-eestilises edetabelis on teinud üllatava tõusu Antsla gümnaasium, kes võrreldes 2015. aasta tabeliga hüppas 168. kohalt 97. kohale. Mäletatavasti olid üle-eelmisel kevadel Antsla koolis tohutud pinged eelmise direktori ja õpetajaskonna vahel, mistõttu direktor otsustati viimaks ametist vabastada ja uueks juhiks palgati mullu sügisel endine Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld. Kas tõesti nii suur hüpe edetabelis on Martinfeldi töö tulemus?

„Ma ei usu, et see minu teene on,” vastas Martinfeld. „Arvan, et kõige suurem roll on sellel, et õpetajad said tagasi töörahu. Õpetajad ise ütlevad üldiselt, et meil on rõõmus ja rahulik õhkkond. Minu meelest on kõik pinged kadunud, inimesed on heatujulised ja tulevad hommikul rõõmuga tööle.”

Martinfeld lisas, et riigieksamite tulemused sõltuvad väga paljudest faktoritest, palju sõltub ka õpilaste enda panusest ja motivatsioonist ning lennud on erinevad. Ta nentis, et eks senisest parem koht edetabelis ikka rõõmustab ning nüüd on lootust, et rohkem noori jääb Antslasse keskharidust omandama.

Teise võimaluse kool Võrus

Tabelist ei leia aga Tsirguliina keskkooli, kuigi see veel toimib. Kooli direktor Heikki Järlik ütles, et põhjuseks on see, et nende koolis sooritas riigieksameid tänavu vaid kolm õpilast. Enam Tsirguliina keskkooliossa õpilasi vastu ei võeta, kuid veel on lõpetamas kaks viimast lendu.

Viimasel kohal Kagu-Eesti edetabelis ja ka üle-eestilises tabelis on Võru täiskasvanute gümnaasium. Kas Võrus Jüri tänavas asuv kool on tõesti Eesti halvim?

Kooli direktor Merike Ojamaa ütleb, et täiskasvanute gümnaasiume, mida vanasti nimetati õhtukoolideks, ei tohiks ega saa üldse panna samasse tabelisse päevakoolidega, sest selliste koolide eesmärk on hoopis teine, kuigi õppeprogramm ja riigieksamid on samad, üksnes tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunde ei ole.

Ojamaa rõhutas, et täiskasvanute gümnaasiumi tulevad õppima need, kellel on haridustee jäänud pooleli kaks, kakskümmend või isegi rohkem aastaid tagasi ning nende inimeste elus ei ole esikohal kool, vaid hoopis töö, pere. Erinevalt tavalistest alaealistest gümnaasiumiõpilastest, kelle tööks on ainult eneseharimine, on täiskasvanute gümnaasiumi õpilastel elus palju muid kohustusi.

Vanim eelmisel kevadel koolis keskhariduse saanu oli näiteks 57-aastane, kellel oli vaja keskharidust seepärast, et ta poleks saanud muidu enam oma endisel töökohal jätkata.

„Me oleme teise võimaluse kool,” sõnas Ojamaa. „Eesmärk on aidata vähese haridusega inimesi tagasi õppimise juurde ja püsida õppimise juures. Meie ei konkureeri päevakoolidega kindlasti mitte ja meid ei saa päevakoolidega ühte patta panna.”

Ojamaa lisas, et täiskasvanute gümnaasiumi vilistlastest läheb osa siiski ka kõrgkooli (sel aastal vähemalt kolm protsenti) ning peaaegu igal aastal lõpetab keegi kooli ka kuld- või hõbemedaliga.

„Tagasiside meie vilistlastelt on, et see on parim kool, kus nad käinud on,” lisas Ojamaa. Ühtlasi kutsub ta kõiki, kel on haridustee enne 12. klassi lõppu pooleli jäänud, osalema projektis „Teisel ringil targaks”.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 03/11/2016 08:48:34