Klassivennad ja ülikoolikaaslased Alo Ritsing ja Vello Lään vestlushoos. Fotod: Malle Elvet

Homme tähistab tuntud ja tunnustatud koorijuht, Räpina juurtega maestro Alo Ritsing 80 aasta juubelit. Sel puhul astuvad kontserdiga ülikooli aulas üles Ritsingu juhatatavad koorid, neist tuntuim on Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM), mille ees Ritsing seisis dirigendina juba 1963. aastal. Kontserdile järgneb pidulik koosviibimine.

Ritsingu juubeli künnisel ilmus tema klassivenna ja ülikoolikaaslase, nimeka ajakirjaniku ja raamatute autori Vello Lääne sulest 336-leheküljeline elulooraamat Ritsingust „Sass, röövime õige laeva” (üks tema populaarseimaid koorilaule). Eelmisel nädalal esilinastus Elleri muusikakooli Tubina saalis Ritsingu eluloofilm „Kuulmata kuskil kumiseb kodu”. Ilmasilma loodud 57-minutilise filmi autor-stsenarist on ajakirjanik Sirje Pärismaa, režissöör Ahti Tubin, operaator Maido Selgmäe.

Pidulik filmiõhtu algas TAMi esinemisega, dirigentidena seisid koori ees Made Ritsing ja Võrust pärit Kuno Kerge. Maestro Alo Ritsing ja tema muusikust kaasa Liia olid saalis aukülalised.

Pärismaa esimene eluloofilm toob vaatajate ette Ritsingu elu alates lapsepõlvest koos õe Enega kuni tänapäevani, tema õpingutest, kiindumusest spordi vastu ja teekonnast koorijuhini. Filmis on rohkesti jäädvustusi perealbumist, Ritsingu sünnikodust Tammelinnas, majast Tamme staadioni läheduses, kus pere tänini elab. Nüüd on üleaedseks poliitik Andrus Ansip. Samuti on kaadreid puhkehetkedest Tartu lähedal suvekodus, fotohetki selle ehitamisest. Film kajastab nii tähtsamaid hetki suurtest laulupidudest, kus Ritsing 1985. aastast peale on olnud üldjuhi rollis, kooriproovidest ja TAMi pikkadest kontserdireisidest, ka Siberisse ja Jaapanisse.

Filmi algusosas meenutab tagasihoidliku olemisega Ritsing naerusuiselt oma isa, lugupeetud dirigendi Richard Ritsingu käe kõrval kooli minekut ja pahandust, kui vanemad kooli kutsuti, sest poiss ei söönud koolis kapsasuppi. Filmist saab vaataja teada, et Tartu 1. keskkooli poisteklassis õppinud (lõpetas 1955) noormehel oli koolipõlves suurem huvi sportimise kui muusika vastu. Staadioni lähedal kasvanud nooruk veetis palju aega koos kaaslastega spordiväljakutel. Võrkpallis tuli Ritsing oma võistkonnaga Eesti meistriks.

Lõpuklassis tärkas lugemishuvilisel noormehel huvi ajakirjandusõpingute vastu. Aga matemaatikahinne lõputunnistusel jättis ta püüul ajakirjandust õppima asuda ukse taha. Ritsing õppis ülikoolis bibliograafiat, laulis juba kooli ajal Carmeni poistekooris, hiljem meeskooris, ja töötas oma kohustuslikud aastad linna raamatukogus.

Peale ülikooli õppis Ritsing Elleri koolis laulmist ja hea peresõbra Gustav Ernesaksa innustusel hakkas tema käe all konservatooriumis kaugõppes koorijuhtimist õppima. Dirigendidiplomi sai ta 1969. aastal, mil Tallinnas toimus võimas üldlaulupidu, millega tähistati saja aasta möödumist esimesest laulupeost. „Ega ma oma omaduste tõttu poleks sobinudki inimesi lehelugudeks küsitlema, ajakirjaniku ametiks,” tõdes Ritsing filmis.

Kui isa Richard Tartu vanima meeskoori TAMi juhatamise ameti 1974. aastal maha pani, sai Alost koori peadirigent. Erinevatele kooriliikidele kokku ligi kaks- ja poolsada laulu loonud koorijuhi juhatatavateks põhilisteks koorideks lisaks TAMile on olnud üleriigiline metsameeste koor Forestalia ja EMSLi meeskoor. Ta on olnud kokku 14 koori dirigent.

2001. aastal tunnustati maestro Alo Ritsingu tööd koorimuusika edendamisel Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2004. aastal pälvis Ritsing Tartu aukodaniku nimetuse.

Alo Ritsing on ka Lõuna-Eesti kooride meestelaulupäeva ellukutsuja. Tänavune kontsert on pühendatud Ritsingu juubelile, nagu ka detsembris Tallinnas Mustpeade majas toimuv kontsert.

„Mina olen pärit Valgamaalt, Karula rahvusparki jäävalt Kaagjärvelt. Seal elavad nüüd sugulased,” märkis laulmist õppinud ja ka TAMile hääleseadeid teinud Liia Ritsing.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 03/11/2016 06:44:06