Rääkides eelmise nädala LõunaLehes ilmunud loost „Plahvatusest eluga välja tulnud mees: „Uskumatu, et ma elus olen!””, toonitab päästeamet, et ühtki leitud lõhkekeha ega sellele sarnanevat eset ei tohi kunagi liigutada.

Kui aga selliseid asju kaasa võetakse, on see lõhkeaine või -seadme käitlemine ning sestap ka seaduse rikkumine.

Päästeameti kodulehel on kirjas ja ka demineerijad rõhutavad igas oma artiklis ning avalikel esinemistel, et leides tundmatu eseme, ei tohi seda mitte mingil juhul puudutada. Seda ka siis, kui keegi on seda juba teinud, sest võimatu on ennustada, miks see ese ei ole plahvatanud ja millal see plahvatab, ütles Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine. Seejärel tuleb minna eemale ning helistada numbril 112.

Päästeamet kinnitab, et kunagi ei järgne karistust, kui demineerijad tulevad kohale ja tuvastavad, et tegemist ei ole lõhkekeha või lõhkematerjaliga. Ohutud esemed jäetakse tavaliselt ka selle leidjale.

Kuidas peaks mittespetsialist aru saama või teadma, kas tegu on lõhkekehaga või mitte? „Kindlaid tunnuseid ei olegi, kuid mõtlev inimene ei võta esemeid, mis talle ei kuulu ja mille otstarvet ta ei tea, koju kaasa,” märkis Tammine. Ta lisas, et kindlasti tuleb ettevaatlik olla kohtades, kus on näha vanu lahingujälgi (kaevikud, polügoonid jms).

Kas inimene rikub sellega seadust, et kuigi ta märkab metsas lõhkekeha vms vedelemas, ei teata ta sellest 112? „Otseselt ta seadust ei riku, kuid leiu teatamisega täidab ta kodanikukohustust ja aitab kindlasti hoida ära mõne õnnetuse,” ütles Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja.

Lõhkematerjali seaduses on kirjas, et isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või päästeametile. Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.

Autor: Lõunaleht
Viimati muudetud: 13/10/2016 09:15:09