Põlvamaa omavalitsusjuhid viibisid 27. septembrist kuni 6. oktoobrini õppe- ja koostööreisil Kreeta saarel Hersonisose maakonnas. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Kreeka riigi kohalike omavalitsuste struktuuriga ja tutvustada ka Eesti avaliku halduse süsteemi ning vahetada kogemusi väikeettevõtluse edulugudest ja külakogukondade algatustest, teatas Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL).

Hersonisose maakond koosneb neljast kohalikust omavalitsusüksusest: Gouves, Hersonisos, Episkopi ja Malia. Talvisel ajal elab selles maakonnas ligikaudu 27 000 inimest, mis on võrreldav Põlva maakonna elanike arvuga. Suviste elanike arvelt kasvab maakonna rahvaarv umbes 53 000 peale ning turismihooajal külastab piirkonda ligi 120 000 inimest.

Õppereisi käigus kohtuti Hersonisose linnapea Iannis Mastorakisega ja linna peasekretäri Natassa Nistikakiga. 

Eestis toimuva haldusreformi valguses oli Põlvamaa omavalitsusjuhtide jaoks huvitav kuulda Kreeka kogemust, kus seni on olnud aastaid väikesed omavalitsused, kuid 2011. aastal läbi viidud omavalitsusreformiga hakati praktiseerima osavaldade süsteemi. Hersonisose maakonnaga on Põlvamaal muudki sarnast – asutakse pealinnast kaugel, tööd pakuvad peamiselt väikeettevõtted ning arendustegevustes on oluline roll Euroopa Liidu toetustel.

Peamised majandusharud on turism ja põllumajandus. Esikohal on oliiviõli ja teisel veinide tootmine, vähemal määral tegeletakse ka loomakasvatusega. Hooajalisusest tulenevalt teenitakse osades töökohtades palka nö ette, nt turismi hooajal töötatakse graafiku järgi üks kuu tööd, kaks päeva puhkust. Samas riigitöötajad on kaks päeva nädalast tööl hommikupoolikutel ja ülejäänud päevadel õhtupoolikutel (näiteks kuni kella 20).

Veega varustamine on nagu meilgi omavalitsuste mure. Saarelisusest ja kliimast tulenevalt on põllumajanduses magevee puudus, mille leevendamiseks puhastatakse merevett ning selle kasutamine niisutamiseks on tasuta. Kui tootmises kasutatakse põhjavett, makstakse selle eest 30 senti/m3. Elanike jaoks on joogivee hind 1 euro/m3.

Väga kehvas seisus on prügimajandus – inimesed on harjunud prügi maha viskama ning puuduvad pakendite ja taara vastuvõtu süsteemid. Prügikastid on seni olnud vaid tänavatel ja suuremate asutuste juures. Nüüd tahetakse need saada ka tavamajapidamistesse. Plaanis on mitmed projektid juurutamaks prügi kogumise ja sorteerimise ideed. Näiteks paigaldatakse küladesse tasuta prügikaste ja koolides korraldatakse prügikorjamisvõistlusi. Propageeritakse ka taaskasutust - käimas on projekt, mille raames inimesed saavad ära anda kõikvõimalikku vanavara ning planeeritud on ka 31 miljonit eurot maksev projekt kompostimiskohtade rajamiseks.

Kohtumiste käigus saadi näiteks ka teada, et lasteaias käimine on alates 4-ndast eluaastast kohustuslik. Lasteaias ollakse lõunani, koolitunnid kestavad kaheni. Emad saavad pärast sünnitust lapsega kodus olla neli kuud, riigitöötajad 12 kuud. Lasteraha saab lapse pealt 9 eurot kuus.

Õppe- ja koostööreisid võimaldavad Põlvamaa omavalitsusjuhtidel hinnata kohalikke tugevusi ja nõrkusi võrreldes teiste riikide omavalitsustega. Samuti on olulised juhtide omavahelised arutelud Põlva maakonna arengu üle vabamas õhkkonnas ja neutraalsemal pinnal. Seda eriti ühinemiste järgset perioodi ja kujunevat uut olukorda arvesse võttes.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/10/2016 10:55:42