Tõesti, kust inimene peaks teadma, mis on pomm, mis on lõhkeaine, mis niisama mõttetu vidin. Kui sõjaaegne värk, siis saab vast kiiremini aru. Aga kui tegu on kaasaegse ohtliku asjaga ja kuhu ei ole veel peale kirjutatud ka, et millega on tegu jne, siis võib tõesti õnnetusse sattuda.
Aga ikkagi - kuidas on võimalik, et lõhkematerjalid on metsa vedelama jäetud? Kes vastutab nüüd? Ja kui palju on veel selliseid ripakile jäetud lõhkeained meie metsades, kus käib palju seenelisi-marjulisi? Midagi tuleb ette võtta resoluutselt, et enam selliseid jamasid lihtinimestega ei juhtuks.
Lugesi ka läbi ja pean ütlema et sellist tibujuttu annab ikka kõnelda, et autor aru ei saanud seda ma usun aga inimene kes ka varem on selliste asjadega kokku puutunud, no anna mõistust ja lisaks veel lääne-Virumaalt toodud, aga hea et sai oma rumaluse eest karistada, teinekord ei näpi "tundmatuid " asju
Kuulsusejanu mõnel mehel...
aga tegelikult on nii,et kui sõjavägi midagi jättis metsa vedelema, siis ongi sõjavägi selles süüdi. ja kui näpud läksid mehel,siis tuleb hüvitis välja maksta väga kopsakas
kui ei tea millega tegu siis ei näpi ..
Selle kohta öeldakse, et vana Jumal hoiab lolle ja joodikuid...
ei tundu tõesena selle mehe jutt. Loodan, et leitakse piisavalt pädev ekspert, kes teeb kindlaks, millega tegu. Hülsside metsast korjamine viitab suuremale huvile igasuguse metsas leiduva militaarvarustuse vastu. Ida-Virumaa on sõjaajaloo fännide meelispaik igsuguste leidude tõttu ja pigem on arvmus, et tegeletigi just selliste esemete otsimisega. Pigem vingerdatakse, et pääseda vastutusest
ka et ei olnud tegu mingisuguse lapsega vaid sõjaväes käinud inimesega

Kommentaarid
Tagasi uudise juurdePlahvatusest eluga välja tulnud mees: „Uskumatu, et ma elus olen!”